Kommentaar

Kattri Ezzoubi: erinevus rikastab, ilma irooniata! (24)

Margo Pajuste, 27. november 2010, 09:02
PRAKTIK: Kattri soovitab inimestel araabia maailma oma silmaga vaadata ja mitte uskuda teiste juttu.  Tairo Lutter
Tahate teada islami kohta sama palju kui keskmine moslem? See on lihtne.

Aitab islami ja araabia maade asjatundja Kattri Ezzoubi, kes on koolitusi korraldanud kapole, kaitseväelastele, välisministeeriumile, migratsiooniametile, firmadele, kes tahavad minna araabia turule ja ka lihtsalt huvilistele. Kattri on ka eksootilise kõhutantsu treener, õpilaste seas muide vägagi hinnatud, jõudnud tõlkida täpselt 80 raamatut.

Kuidas sa islamimaailma temaatika juurde jõudsid?

Pärast ülikooli lõpetamist läksin turismibüroosse tööle ja mu esimene töö oli Türgis – elasin seal ja võtsin Eesti turiste vastu. Hiljem elasin aastaid araabia maades – Egiptuses, Tuneesias, Marokos – ja kui ma turismielu lõpetasin, siis vaatasin sealkandis ka omal käel ringi.

Millistes araabia maades sa käinud oled?

Egiptuses, Tuneesias, Marokos, Süürias, Jordaanias, Omaanis, Liibanonis, Iisraelis ja Palestiinas. Iisrael pole küll araabia maa, aga teema on sama, pealegi on Iisrael mu lemmikmaa.

Pikemalt olen peatunud Egiptuses, Tuneesias, Marokos, ja Süürias. Marokos käisin vahepeal nii, et paar kuud tegin Eestis tööd ja siis sõitsin jälle sinna. Egiptuses, Tuneesias ja Süürias olen elanud igaühes mõne kuu. Süüriasse läksin, et täiendada Damaskuse ülikooli juures oma araabia keele ja islami teadmisi, ent kohapeal selgus paraja pettumusena, et see maa ei ole 8. sajandist palju edasi arenenud.

Mitte ainult moslemid

Käisid seal siis ikka ülikoolis ka?

Vaatasin korra need kursused üle, aga... Näiteks välismaalastest algajatele, kes ei oska veel isegi tähestikku, õpetatakse keelt nii, et õpetaja tuleb ja hakkab araabia keeles rääkima. Algajad istuvad, pisarad silmis. Ma ei tea, kui kaugele nad niimoodi jõuavad.

Aga neile, kes tahavad kuskile araabia maale minna, ma soovitan alati Süüriat, sest see on hästi ehe. Keegi rahuvalvaja rääkis mulle hiljuti, et nüüd olla seal elu arenenud ja Damaskuses pidada ka ööelu olema. Kui mina 2003. aastal käisin, oli seal kolm vesipiibubaari mitme miljoni elanikuga linna kohta.

Ajaloolasele on see muidugi tohutult põnev. Lähis-Idas pole ju ainult moslemid, vaid on ka väga erinevaid kristlasi, iidseid usulahke, kes räägivad aramea keelt, kellel on oma linnaosad. Mina elasingi kristlaste linnaosas, kus sagisid eri ordude preestrid, mungad, nunnad, kõik oma riietes, see on põnev ja lahe elamus. Damaskuses on "Õigete tee", mida mööda Paulus läks, päriselt ka olemas. Ja kõik on väga odav, sest turiste seal ei käi.

Millist riiki soovitaksid, et araabia maailmaga esmatutvust luua?

Tuneesiat. Esiteks on see väike, nädalaga sõidab maa läbi, teiseks on ta kompaktne Aafrika mudel. Põhjaosa on tüüpiline Vahemeremaa, loodus ja Kartaago varemed. Keskosa on traditsiooniline araabia maa ja lõunaosa on must Aafrika.

Iisraeli soovitaksin ka, sest seal on koos soojus ja araabia maade eksootika, aga ilma pealetükkiva teeninduseta. Mul on palju tuttavaid mittemoslemeid, kes vihkavad Iisraeli, et mida nad kõik teevad vaestele palestiinlastele, aga minul tekkis seal tohutu respekt. See on just see suhtumine, kas klaas on pooltühi või pooltäis. Võib ju öelda, et mis mõtet on vaeva näha, kui ükskord tuleb palestiinlane ja paneb pommi, aga nemad on üles ehitanud heaoluriigi. Samas on seal kõrval palestiinlased, kes ei tee mitte midagi. Ma saan aru, et kõik ei ole nii ühemõtteline, süüdi on mõlemad pooled, aga ikkagi.

Kas sul on mitu passi, kuidas sa muidu araabia maade kõrval ka Iisraelis käia saad?

Iisraelis käisin alles eelmisel aastal ja lasin teha uue neitsiliku passi, et mul poleks seal Süüria viisat ja muud näha. Ega ma nüüd selle Iisraeli viisaga passiga ei saakski kuskile, tuleb jälle uus pass teha. Varsti ma olen migratsiooniametis püsiklient, peaks soodustust saama (naerab).

Kuidas sind õieti nimetada, oled sa araabia maade, araabia keele või islami kultuuri spetsialist?

See nimetus on alati probleemiks. Eks ma midagi tean, aga ma ütleksin, et ma pole teoreetiline spetsialist, pigem praktik.

Kuidas sa sellise eksootilise perekonnanime oled saanud?

Olin marokolasega abielus. Tutvusest kuni lahutuseni kulus neli aastat. Elasime kolm aastat Marokos, pärast Kreekas.

Kas sinu lahutuse põhjustasid ka kultuurilised erinevused?

Ei.

Oled sa moslem?

Mulle ei meeldi ennast seostada ühegi usuga, kuigi minu meelest on olemas üks jumal. Kui peaksin valima mõne konkreetse usu või siis teatama, et olen uskmatu, siis ma ütleksin kindlasti, et olen moslem.

Prantslastel oleks pakkuda selline termin nagu "mittepraktiseeriv moslem".

Väga hea, see sobib väga hästi. Mul oli hiljuti üks koolitus Tartus ja seal selgitasime töö käigus välja, et islami viiest põhimõttest järgin ma kahte ja poolt (naerab). Kahtlemata ma usun, et on olemas üks jumal, ma tegelen heategevusega, kuid palverännaku küsimus jäi lahtiseks – ma ei tea, kas ma satun kunagi elu jooksul Mekasse. Oletame, et in spe. Ongi kaks ja pool, mis teeb minust üsna keskmise moslemi. Ära jäävad palvetamine viis korda päevas ja paastumine ramadaanikuul.

Kuidas saada moslemiks?

Moslemiks võib saada iga täiskasvanud inimene, kui ta täie mõistuse juures ja kaine peaga ütleb, et mina usun, et on olemas üks jumal ja Muhamed on tema saadik. Mitte mingeid tunnistajaid pole sinna juurde vaja, sest see on inimese ja Jumala vaheline asi.

Millest tuleb, et osa islamimaid on üsna ranged, teised üsna vabameelsed?

See on pikk jutt, aga kui sa kujutad ette islamimaailma, siis see laiub Marokost kuni Indoneesia ja Malaisiani välja. Euroopast kuulub sinna näiteks Albaania. See on tohutu hulk rahvast, 1,4 miljardit inimest.

Koraan on ju ikkagi üks.

Seda küll, aga kui koraan ilmutati, oli maailm tegelikult juba päris vana, see oli 7. sajandil pärast Kristust. Ja mitte kuskil ei tulnud islam tühjale kohale, vaid midagi oli juba enne olemas. Tänapäeval koosnevadki islami kultuurid sellest pärandist, mis oli maal enne islamit, teise osa on lisanud islam ja kolmas osa on tekkinud hilisematest arengutest.

Üks hea näide on Somaalia modelli lugu, kes võitleb kogu maailmas naiste ümberlõikamise vastu. See on musta Aafrika, mitte islami komme. Ta sai teismelisena Somaaliast minema, oli kirjaoskamatu, õppis Inglismaal lugema ja luges siis esimest korda koraani. Ühes oma raamatus kirjutab ta, kuidas oli rabatud, et koraanis ei olegi kirjas, et naised tuleb ümber lõigata.

Renessanss algamas

Islamimaailmas on kirjaoskamatus 80% ja ülejäänud 20% pole ka meie haritlastega võrreldav. Tase on ikka selline, et meie I kursuse kursusetöö võrdub sealse diplomitööga. Ilukirjanduses kujutatakse moslemitest tegelasi sageli koraani asjatundjatena, kuidas kaks karjust saavad kokku ja kukuvad koraani tsiteerima. See ei ole kaugeltki nii. Ütlen tavaliselt oma koolitustel inimestele, et kui olete sellega täna lõpuni jõudnud, teate te islamist rohkem kui keskmine moslem. Mõtle, kui lihtne on ajusid pesta, kui rahvas on harimatu. Kui ikka küla imaam ütleb, et koraan käsib naised ümber lõigata, siis ega keegi saa seda kontrollida, on nii või ei. Harimatus ja kirjaoskamatus on selle maailma suurim probleem.

Demagoogiline küsimus, aga kui nad seal oma kodus on vaesed ja kirjaoskamatud, miks siis on lääne heaoluühiskonnas moslemite enklaavid nii altid radikaalsetele ideedele?

Ma ei oska vastata sellele 100%lise kindlusega, sest ma pole üheski sellises enklaavis elanud. Arvan, et islamiga on seotud nii palju negatiivset, et lääne inimestel on oma eelarvamused. Kujuta ette, et oled teise põlvkonna Briti kodanikust moslem ja püüad kogu hingest tõestada, et oled normaalne tavaline kodanik. Sellest hoolimata tunned kogu aeg, et sinu vastu on mingi eelarvamus, sein on ees, sinuga ei suhelda nagu võrdsega – tead, see ajab pommi panema.

Mida arvad teooriast, et kuna islam on nii palju noorem kui kristlus, siis see maailm elab praegu veel keskajas, renessanssi läänemaailma mõistes pole seal veel olnud?

See on üks asi, millest ma oma koolitusi alustan. Islamimaailmas on praegu aasta 1431. Mõelge sellele, milline oli Euroopa aastal 1431 pärast Kristuse sündi.

Kui kaua su koolitus kestab?

Täpselt nii kaua, kui klient soovib. Kolmest tunnist nädalani. Oleneb, kui põhjalikult ja mida käsitleda.

Oled sa konkreetsete probleemide asjus ka nõu andnud? Lahutused tunduvad suur mure olevat Eesti naistele, kes moslemiga abiellunud.

Kahjuks tean asjadest ainult ajakirjanduse tasandil. Migratsiooniameti koolitusel räägiti ühest juhtumist Türgis – hämmastav, ma olen seal kaks aastat elanud, see on peaaegu Euroopa minu jaoks. Keegi tüdruk ei saanud sealt tulema, pass võeti ära. Ma tahaksin ükskord mõne sellise inimesega kohtuda ja uurida, kuidas asi saab niikaugele minna. Ilmselt ma olen ka teist tüüpi inimene, ma ehk ei suuda kellessegi nii ülepeakaela armuda, et ma usaldaksin teda kõiges ja annaksin oma passi vabatahtlikult ära. Kuidas see võimalik on? Anna oma pass, ma kirjutan su sisse – kuidas sa saad minu dokumendiga teha midagi, kui mind ei ole kohal? Ma ei anna! Ma olen vist liiga palju kapoga koos töötanud, ma tean, mu mõistus töötab teistmoodi (naerab). Normaalne jutt on, et võta oma pass kaasa ja lähme kirjutame su sisse.

Sina ei anna, 99% tibidest annab.

No lollid on! Ärge andke! Eriti välismaal – ma ei anna siin ka kellelegi oma passi. Kui reisibüroole annan, kes mulle viisat teeb, siis ka põen.

Ikkagi, kuidas see võimalik on, et reisid üksi araabia maades? Valge üksik naine – kuidas sa julged?

Enamasti nad peavad mind kohalikuks, sest ma räägin mingi aktsendiga, mida nad ära ei tunne. Ei ole olnud mingeid probleeme.

Kui nüüd mõni noor tuisupea arvab ka, et ei ole probleemi, kihutab kohale, mis siis saab?

Midagi ei saa, peab keelt oskama lihtsalt. Näiteks Süürias ei räägita üldse võõrkeeli.

Oleneb inimesest endast. Röövimise või vägistamise ohvriks langeda on Euroopas palju lihtsam kui araabia maades. Enamik araabia maid on turismimaad ja turist on seal püha lehm. Seadus karistab turisti vastu toimepandud kuritegu palju karmimalt kui kohaliku vastu toimepandud kuritööd. Turistil on seal väga turvaline. Kui inimene ise trügib jamasse, siis on iseasi.

Olen lugenud juhtumist, kus Pariisi eeslinnas vägistas kamp araabia noorukeid noore naise, väites, et ta ise soovis vahekorda oma välimuse, vist seeliku pikkusega.

Mul on tunne, et osa immigrante, kes siia tuleb, käituks kodumaal teistmoodi.

Siiski – on selge, et araabia maades peetakse Euroopa naisi üldiselt litsakateks, aga sellel on oma põhjus. Kui ma läksin Türki, siis esimeses Eesti turismirühmas üldse, mis sinnakanti tuli, oli üks tädi, kes pani kõike, mis liikus, sõna otseses mõttes. Järgmiste gruppide saabudes tulid kohalikud mehed kohale, eeldades, et mul ongi neile selliseid pakkuda (naerab). Mul oli siiralt kahju korralikest naistest, kellele oli see ligitikkumine ebameeldiv. Selle mulje loovad eurooplased ise, midagi ei ole teha.

Aga naise allasurutud seisund islamimaades – sinu kommentaar?

Kui me jätame välja rikkad Laheriigid, siis räägime piirkondadest, kus 100 dollarit kuus on ihaldusväärne palk. Kus telekas ja külmkapp on luksusesemed, kus inimene läheb hommikul turule müüma oma nodi ja ta ei tea, kas ta saab nii palju raha, et perele midagi õhtul süüa anda. Kui sul on sellised probleemid, siis see, kas sa pead oma nägu katma või rätikut kandma, see ei ole üldse kõneväärt. Teisalt, kui palju naine ennast katma peab, ei olene isegi mitte riigist, vaid konkreetsest perekonnast. Ühes ja samas riigis on konservatiivseid ja vabameelseid või isegi ateistlikke peresid.

Konservatiivses peres hakkab naine ennast katma, kui tal algavad päevad, temast saab naine. Kujutad ette, kui sa hakkad kümneaastaselt seda rätikut kandma, siis sa ei oska ilma selleta olla enam.

Näiteks Saudi Araabias, kus on väga konservatiivsed pered, on tüdrukule esimese hijabi (rätt, mis jätab naisel näha vaid näo – toim) ostmine nagu sünnipäev. Tüdrukul on uhke tunne, et nüüd ta on naine, temas on midagi põnevat, midagi, mida varjata.

Ma olen ka kohanud araabia naiste suhtumist Euroopa suguõdedesse, et vaesekesed, te kasvatate lapsi ja peate tööl ka käima, kui õudne elu! Islami seaduse järgi peab mees naist ülal pidama. Kui naine käib ise tööl ja teenib raha, siis ta ei ole kohustatud seda raha pere ühiskassasse andma. Naised on sellest vägagi teadlikud.

Aga kõik need õuduslood lahutamisest?

Mis mõttes, islamis on lahutus lubatud ju.

Naiste enesepõletamised näiteks.

Kunagi, kui Iraan oli enesepõletamistega esil, mõtlesin ka pikalt, miks nad seda teevad, kui islamis on lahutus lubatud ja mõlemad võivad seda algatada ja mingit probleemi ei tohiks olla. Mina mõtlesin välja, et Pakistan ja Iraan on endised hinduistlikud alad, kus oli lahutus keelatud ja kehtis sati komme, lese enesepõletamine. Jällegi, iga maa islam on erinev ja toetub islami-eelsetele traditsioonidele. Mujal ei pane keegi ennast põlema, nad lihtsalt lähevad kohtusse ja lahutavad ära.

Tsivilisatsioonide kokkupõrge?

Millele toetuvad näiteks Rootsi aumõrvad?

Ma ei saa sellest aru. Kuid targad inimesed räägivad, et emigreerunud kogukond on palju konservatiivsem kui päritolumaal, nad säilitavad mingeid täiesti absurdseid seadusi.

Kas meil on käimas tsivilisatsioonide kokkupõrge?

Kõik on subjektiivne, igal pool elab erinevaid inimesi. Kui ma oma asju ajan, siis ma ei suhtle ju ka tsivilisatsiooniga, ikka konkreetse inimesega. Aga nagu iga asjaga – oma kogemus loeb. Ärge uskuge kedagi, proovige alati ise järele. Ärge mind ka uskuge (naerab)!

Mida arvad, kui palju moslemi immigrante kannataks Eesti välja?

Kui palju täpselt, ma ei tea. Omal ajal olin ma igasuguste immigrantide vastu. Praegu arvan, et natuke eripära kuluks ära, avardaks eestlase paraku liiga kitsast silmaringi. Muidugi on immigrante mitmesuguseid. Kui Kairo ülikooli professor tuleb Tartu ülikooli tööle, on tema ju ka immigrant, aga sellise vastu pole kellelgi midagi. Kui keegi tuleb minu maksudest laekuva raha arvel hõlbuelu elama, ma küll ei taha. Üldiselt aga arvan ma küll, et erinevus rikastab, ilma irooniata.

Kas Eesti peaks Afganistanist väe välja tooma?

Jah ja kohe. Tunnistan, et ma pole alati nii arvanud. Omal ajal mõtlesin ka, et läheme aga sinna demokraatiat viima. Aga praegu ma ei saa aru, mis toimub. 9 aastat on seal "korda loodud" ja tänavu kevadel sõidab enesetapja Kabuli kesklinna ja paneb ministeeriumi pommi. No kuulge, isegi loll saab aru, et korra loomine pole pehmelt öeldes eriti õnnestunud. Meie sõjaväelased on väga toredad inimesed ja ma saan aru, et neile on trennikohta vaja, aga praegu võiks riik seda raha muudeks asjadeks kasutada.

Samal teemal

20. oktoober 2011, 14:58
Gambias suri tuntud Eesti tõlkija ja arabist Kattri Ezzoubi

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee