Kommentaar

Mart Raudsaar: trahvi määraja isikust sõltub liiga palju  (10)

Margo Pajuste , 26. november 2010, 07:00
Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar lubab jätkata võitlust ennetustrahvide vastu, mille rakendamiseks annab võimaluse eile riigikogus kolmandal lugemisel vastu võetud nn allikakaitse seadus.

Eesti avalikkus pole ilmselt seniajani taibanud, et vastuvõetud seadus ähvardab ennetavate trahvidega mitte ainult meediat, vaid teisigi elualasid. Keda nimelt?

Nagu justiitsministeerium on öelnud, au ja väärikuse küsimused võivad puudutada absoluutselt igaüht. Sinna hulka kuuluvad blogipidajad ja ka ettevõtjad, kui ettevõte A kirjutab ettevõtte B kohta näiteks oma kliendilehes midagi või ütleb kas või intervjuus. Meil on praegu riigihanked kuum teema – kui üks ettevõte kuskil iitsatab, et konkurent on minu arvates kasutanud ebaausa konkurentsi võtteid, saab kohus määrata selle kommentaari põhjal ennetustrahvi.

Ikkagi, mida ütlete vastuseks neile, kes arvavad, et paras meediale, ärgu siis laimaku ausaid inimesi?

Omaette küsimus on, et au ja väärikuse rikkumine võib ka kogemata juhtuda. Toon näiteks olukorra, kui peaministri pildi asemel on kogemata lehte jõudnud koera pilt. See on kahtlemata kahetsusväärne ja korrektor peab harakiri tegema, on selge, et ajakirjandus ei tohi endale selliseid vigu lubada. Aga oletame, et niisugune asi juhtub.

Mulle pole selge, kuidas kavatsetakse vahet teha, kas eksimus on tahtlik või mitte, ning kas tegemist on sihiliku laimukampaaniaga või mitte. Seda enam, et mõnel juhul võib laimu ja kriitika vaheline piir olla vaieldav. See on juriidilise vaidluse küsimus.

Faktivead faktivigadeks. Aga kui me anname hinnanguid, siis hinnang võib olla kriitiline – kui üks allikas kritiseerib teist –, aga võib olla ka laim. Kuhu me joone tõmbame?

Kas teie teada rakendatakse kuskil Euroopas veel ennetustrahve?

Küsimus on õigussüsteemi iseloomus, kas tegemist on kontinentaalse õigussüsteemiga või nn tavaõigusega. Suurbritannias on selliseid asju ja põhimõtteliselt ka USAs, aga juhin tähelepanu, et seal on kogu õigussüsteem hoopis teistsuguse iseloomuga. Praegu toome Mandri-Euroopa õigussüsteemi ameerikaliku ennetavate kahjuhüvitiste põhimõtte, mis on nagu võõrkeha, mida organism ei taha hästi omaks võtta.

Probleem on selles, et sellel põhimõttel puudub toetav taustsüsteem. See tähendab, et nii kohtud kui ka kohtunikud peavad hakkama otsuse langetamisel ilmselt lähtuma paremast äranägemisest ja kõhutundest, mis võib olla väga individuaalne. Ma olen alati ettevaatlik, kui liiga palju sõltub kellegi isikuomadustest. Teisisõnu, kas tsaar on hea või tsaar ei ole hea.

Riigikogu võttis seaduse vastu. Mida ajalehtede liit pärast selle jõustumist ette kavatseb võtta?

Kui seadus on jõustunud ehk kui president on selle välja kuulutanud, pöördume uuesti õiguskantsleri poole.

Reaalselt on seda, mis juhtuma hakkab, võimalik hinnata alles pärast esimesi kohtukaasusi. Julgen ennustada, et need lähevad raudselt välja riigikohtusse ja sealt edasi Euroopa tasandile. Kõige esimene kaasus saab olema pretsedenti loova iseloomuga. Arvan, et me ei pea seda kaua ootama.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee