Eesti uudised

ÜRO soovitus: kakskeelsus Eestile  (77)

Lauri Birkan , 21. oktoober 2010 06:59
ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee soovitus kaaluda Eestis avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ja loobuma trahvimisest keeleseaduse nõuete rikkumise eest ajas rahvuslased tagajalgadele.

Urmas Paet: mitte keegi pole öelnud, et Eesti tuleb kakskeelseks teha

Mart Nikluse sõnul näitab selline pöördumine nii ÜRO võhiklikkust siinset olukorda adekvaatselt näha kui ka Eesti poliitikute tegemata tööd ÜROs ja teistes maailmaorganisatsioonides. «Eesti valitsus peaks andma ÜRO-le väärilise vastulöögi ja selgitama, miks meil ei ole olnud mingit puhastust pärast sovetisüsteemist vabanemist – ei desovetiseerimist ega estoniseerimist,» räägib Niklus. Ta toob näiteks Merkeli keelepoliitika. «Miks siis meie valitsus ei nõua sama siinsetelt muulastelt?» imestab Niklus. Tema sõnul on Eesti probleem Saksamaa omast mitu korda suurem juba seetõttu, et Saksamaale on asunud muulased valitsuse loal. «Aga kas siia tulnud venelased on meie käest luba küsinud? Ei ole. Järelikult on nad illegaalsed immigrandid, okupandid ja kolonistid, kes nüüd mängivad vähemusrahvust ja esitavad Eesti valitsusele igasuguseid pretensioone,» arvab Niklus. «Nende järeltulijad, kes on siin sündinud ja koolis käinud, võiksid ikka riigikeelt osata ja sellele riigile lojaalsed ka olla. Nii nagu eestlased, kes elavad mujal välismaal.»

«Juba Juhan Parts kurtis peaministrina, et meid ei mõisteta – ei mõisteta ju selle pärast, et asja ei ole selgitatud, ja nüüd on näide olemas,» räägib Niklus.

«ÜRO raportöörid ei ole teinud mingeid kakskeelsuse ettepanekuid. Selle raporti põhisõnum on see, et Eesti on integratsioonis väga hästi edenenud,» kinnitab välisminister Urmas Paet. «Tõepoolest, komitee soovitab kaaluda avalike teenuste osutamist kahes keeles. Seda võib hirmsasti asuda tõlgendama, aga siin ei ole midagi uut meie tänase olukorraga, sest ka tänane keeleseadus ei keela riigil ja kohalikel omavalitsustel vastu võtta võõrkeelseid dokumente ega suhelda isikutega suuliselt muus kui eesti keeles, ja paljud omavalitsused kasutavad seda praktilises elus juba niikuinii.»

Aga kuidas saavad nad meid integratsioonis kiita, kui samas teevad juttu kakskeelsusest?

«Suhtlemine nii ÜRO kui ka teiste komisjonidega käib kogu aeg ja selge on see, et iga komisjon peab midagi ütlema, et oma eksistentsi õigustada,» vastab Paet. «Kõik nad teevad soovitusi ning need on soovitused ja ettepanekud, mitte käskotsused. Neid kõiki me oleme varem arutanud ja arutame hea meelega ka edaspidi,» räägib minister. «Sellist soovitust, et Eesti tuleb kakskeelseks teha, küll kuskil ei ole. Samas pole ka keegi väitnud, et siinne integratsiooniprotsess on lõppenud ja kõik oskavad eesti keelt piisavalt hästi.»

Raid: kakskeelsus pole Eestis vajalik

ÜRO soovitustega ei ole nõus ajakirjanik Juku-Kalle Raid, kelle sõnul on ÜRO selle nõudmisega 15 aastat hiljaks jäänud. «Kakskeelsus ei ole kindlasti Eestis vajalik,» arvab Raid. «Asi on äärmiselt lihtne, meie ajaloolised põhjused on hoopis teistsugused kui Euroopas,» selgitab ta. Kui tuua eeskujuks soomerootslased, siis neid on rahvastikus vaid 5%. Delfi

Nutt: araabia keel Prantsusmaa teiseks riigikeeleks?

Riigikogu liige Mart Nutt (IRL) arvab, et ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komiteel ei ole Eestile kakskeelsust soovitades meie olukorrast täpset ülevaadet ja ta küsib: kas selles valguses peaks ka Prantsusmaa araabia keele teiseks riigikeeleks võtma.

«Komitee soovitused on tuletatud mingitest muudest allikatest, näiteks kas mõne teise riigi või ühiskondliku organisatsiooni soovitusest,» ütles Nutt.

Vahtre: kakskeelsuse soovitajad elavad teises maailmas

Ajaloolane Lauri Vahtre leiab, et inimesed, kes soovitavad Eestile kakskeelsust, elavad teises maailmas. Eestil tuleks ÜRO komitee arvates kaaluda avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ja loobuda trahvimisest keeleseaduse nõuete rikkumise eest. «Ma leian, et see ettepanek on halb,» ütles Vahtre ÜRO ettepanekut kommenteerides. «Mulle tundub, et inimesed, kes sellise ettepaneku tegid, elavad teises maailmas, sest siis kaob kõik, mida me integratsioonipoliitikaga juba saavutanud oleme. Praeguseks liigub protsess veel heas suunas ning ma leian, et Eestis on venelaste ja eestlaste vahel head suhted.»

Tomusk: keelega jääb pigem hätta eestlane kui venelane

«Etteheited, mis ÜRO raportis olid, ei ole päris adekvaatsed – need ei vasta sellele, mida tegelikult inimestele pakutakse. Suure mitte-eestlaste osakaaluga omavalitsustes – Tallinnas ja Ida-Virumaal, suudavad ametnikud üldjuhul mitte-eestlastega suhelda ka vene keeles,» selgitas keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Tomuski sõnul jääb Eestis asju ajades keelega hätta pigem eestlane kui venelane. ÜRO soovitust pakkuda avalikke teenuseid kakskeelsena peab Tomusk ammuseks teemaks. «Siin mõni aasta olid samasugused arvamused, aga neid tuleks võtta kui soovitusi. Need alati ei rajane täpsel teadmisel, mis Eestis toimub,» rääkis ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee