Ilm ja loodus

Eesti ökoloogiline jalajälg elaniku kohta on maailma üks suurimaid (14)

Toimetas Sander Silm, 19. oktoober 2010, 16:44
Foto: SXC
Maailma Loodusfondi (WWF) avaldatud raporti kohaselt on Eesti ökoloogiline jalajälg inimese kohta üks maailma suurimaid.

Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites ja mis näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga, edastas ScienceDaily.

WWF-i raporti kohaselt on kõige suurem ökoloogiline jalajälg isiku kohta kümnes riigis - Araabia Ühendemiraatides, Kataris, Taanis, Belgias, USAs, Eestis, Kanadas, Austraalias, Kuveidis ja Iirimaal.

Kõrge koha ökoloogilise jalajälje pingereas tagab Eestile põlevkivi kasutamine elektrienergia tootmisel, kuna protsessi käigus paiskub õhku palju CO2.

Kokkuvõtvalt on WWF-i raport maakera ökoloogilisest tulevikust üsna sünge: alates 1966. aastast on maavarade kasutamine praktiliselt kahekordistunud ja praegu ületab maakera loodusvarade kasutamine pooleteisekordselt loodusvarade taastootmise võimest.

Sealjuures kasutavad rikkad riigid jätkuvalt lõviosa maailma loodusvaradest: nimelt moodustab rikaste riikide klubisse OECD kuuluvate 31 riigi ökoloogiline jalajälg 40 protsenti globaalsest ökoloogilisest jalajäljest.


Ja kui selline pillav eluviis jätkub, siis vajame aastaks 2030 sisuliselt teist maakera, et rahuldada inimkonna kasvavaid tarbimisvajadusi, tõdesid raporti koostajad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee