Maailm

Guantanamo vang avaldas memuaarid: «See oli põrgu.»  (14)

Aadu Hiietamm , 19. oktoober 2010, 07:00
«PÕRGUS»: Nii nägi avamise järel välja Guantanamo vangla, kuhu USA võimud toimetasid alates 2002. aasta jaanuarist terrorismis kahtlustatavaid. Esimeste vangide hulgas oli austraallane David Hicks, kes nüüd vaba mehena avaldas mälestusteraamatu. Mees iseloomustas Guantanamot sõnaga «põrgu». Foto: AFP/AP/Scanpix
Austraallane David Hicks oli üks esimesi vange Kuubal asuvas Guantanamo vanglas, kuhu USA paigutas vahistatud, keda kahtlustati sidemetes terroristidega. Hicks veetis Guantanamos üle viie aasta ja nüüd avaldas seal üleelatust raamatu. Tema arvates saab sealset elu kõige paremini iseloomustada sõnaga «põrgu».

Austraalias Adelaide’is sündinud ja hiljem moslemiusku astunud David Hicks vahistati 2001. aasta detsembris Afganistanis ning 2002. aasta algul toimetati ta Kuubal Guantanamos USA mereväebaasis avatud vanglasse. Hicksi süüdistati terrorivõrgustiku al Qaeda väljaõppelaagrites käimises ja lühikest aega äärmusrühmituse Taliban poolel võitlemises. Mees ise väidab, et ta ei ole mitte kunagi terrorismiga tegemist teinud.

Skorpionid, maod ja hiigeltarantlid

Äsja müügilettidele tulnud mälestusteraamatus «Guantanamo: My Jorney» («Guantanamo: Minu teekond») kirjutab David Hicks, et tema vabas õhus olnud kongi või õigemini puuri suurus oli kolm korda kolm sammu.

Puuri põhiinventar oli kaks kaussi. Neist ühte kasutas Hicks joomiseks ja teist tualetina. Vanglapuuri tavalised külalised olid skorpionid, maod ja 23 sentimeetri pikkused tarantlid.

Veel olid vanglapuuris poole sentimeetri paksune lamamismatt, üks rätik, üks pudel šampooni, mis lõhnas nagu mingi tööstuslik puhastusvedelik, midagi seebilaadset ja tuub hambapastat. Seejuures oli hambapasta nii vedel, et tuubiotsa allapoole keeramisel voolas sealt ilma tuubi pigistamata välja valge haisev vedelik.

Hicks kirjeldab mälestustes, et Guantanamo vangidel oli ka hambahari, kuid selle vars oli kolme neljandiku võrra lühemaks tehtud. Sellegipoolest tuli vangil hambahari peaaegu iga tunni järel (seda nii päeval kui ka öösel) vangivalvurile ette näidata. Ilmselt kardeti, et vang võib ka lühikese varrega hambaharjast relva meisterdada.

Guantanamo vangidel oli puuris lubatud vaid kaks asendit: istumine või lamamine. Seejuures tuli olla puuriseinast võimalikult kaugel. «Me võisime tõusta ainult siis, kui olime saanud selleks käsu ja meie suurim patt oli vanglapuuri traatseina puudutamine,» meenutab Hicks.

Kõige hullemad olid esimesed Guantanamos veedetud nädalad. Siis ei tohtinud Hicks magada, rääkida, end liigutada ja koguni enda ümber ringi vaadata. Hirmu suurendas pealt nähtud teiste vangide brutaalne kohtlemine.

Nii nägi David Hicks juba teisel Guantanamos veedetud päeval, kuidas kuus vangivalvurit peksid julmalt läbi jalaproteesiga afgaani. Üks vangivalvuritest hirmutas pärast peksmist maas lamanud vangi suure saksa lambakoeraga, kes haukus ja urises vaid sentimeetri kaugusel mehe näost. Vangivalvurid süüdistasid afgaani kongi betoonpõranda kriimustamises. Pärast peksu oli afgaani nägu üleni verine.

David Hicks pääses Guantanamost 2007. aastal tänu nõustumisele kohtuvälise kokkuleppega.

Nõustus kohtuvälise kokkuleppega

Mees tunnistas Guantanamo sõjaroimatribunali ees, et ta võttis Afganistanis osa terrorivõrgustiku al Qaeda väljaõppest ja võitles 2001. aasta lõpus Afganistanis kaks tundi koos terrorirühmituse võitlejatega USA liitlaste vastu. Seejärel müüs ta relva maha, et saadud raha eest taksoga Pakistani põgeneda. Hicks kinnitas, et ta ei teadnud 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutest ette. Hicks tunnistas end süüdi ka terrorismi toetavate materjalide levitamises.

Veel 2004. aastal oli Hicks Guantanamos ülekuulamistel väitnud, et ta on süütu. Samal seisukohal on ta ka nüüd, kui ta on taas vaba mees ja Guantanamo õudusi kajastava mälestusteraamatu autor.

Tõenäoliselt aitas Hicksil Guantanamost suhteliselt leebe karistusega pääseda Austraalia tollase peaministri John Howardi sekkumine. Howard tõstatas korduvalt Hicksi küsimuse kohtumistel nii USA eelmise presidendi George W. Bushi kui ka asepresidendi Dick Cheneyga.

Kas 35aastane David Hicks mälestusteraamatu müügiedust ka kasu lõikab, on esialgu veel ebaselge. Nimelt keelavad Austraalia seadused kuriteost kasumit teenida. Seaduse ees on David Hicks paraku karistuse ära kandnud kurjategija.

President Obama jättis lubaduse täitmata

USA presidendina andis Barack Obama 22. jaanuaril 2009 lubaduse sulgeda aasta jooksul Guantanamo vangla, kus hoitakse terrorismis kahtlustatavaid isikuid.

Sama aasta novembris tunnistas Obama, et ta ei suuda sellest tähtajast kinni pidada. Uue tähtajana pakkus USA president välja, et Guantanamo vangla suletakse eeldatavalt 2010. aastal.

Möödus veel paar kuud ja Barack Obama andis uue lubaduse: Guantanamo vangla suletakse tema esimese ametiaja jooksul ehk hiljemalt 2013. aasta 20. jaanuariks.

11. jaanuaril 2002 Kuubal USA mereväebaasis avatud vanglast on läbi käinud umbes 800 meest.

Tänavu juulis oli Guantanamos inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel 181 vangi. Saksa nädalaajakirja Der Spiegel veebiväljaanne kirjutas eelmisel nädalal, et Guantanamos on veel üle saja vangi.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee