"Arstidega on kokku lepitud, et me veel midagi ei räägi," keeldus kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael neljapäeva õhtul seda kinnitamast.

Kliinikumi toraalkirurgia osakonnast öeldi, et doktor on hõivatud ja räägib vaid tema.

Eesti arstid on seda sammu ette valmistanud juba peaaegu kolm aastat. "Programmil on olnud erinevad astmed, sh meeskonna koolitamine, meie esimese patsiendi operatsioon Viinis koostöös Viini kolleegidega. Praegu oleme jõudnud faasi, kus tõepoolest tehakse ettevalmistusi esimeseks siirdamiseks Eestis," oli kõik, mida Kristi Tael eile avaldas.

Hoiab kogu hingest pöialt

Esimene patsient, kes poolteist aastat tagasi reaktiivlennuki pardal Austria pealinna kopsusiirdamisele kihutas, oli mustveelanna Natalja Päll.

Nataljale tulid pisarad silma, kui ta eilsest Tartu kopsusiirdamisest kuulis.

"Helistasin haiglasse ja mulle öeldi, et operatsioon veel käib. Aga ma hoian sellele naisele nii kõvasti pöialt, kui jaksan! Kopsukliinikus rääkisin kahe naisega, kes vajavad samuti siirdamist. Nad kartsid väga operatsioonile minna. Ju siis ei olnud nende seisund veel nii raske. Minul valikut enam ei olnud, sest surm oli silme ees. Kui poolteist aastat tagasi saanuks Eestis operatsioonil käia, oleksin lasknud selle kindlasti siin teha. Kuigi pean nüüd iga päev regulaar-selt rohtusid võtma, naudin iga päeva, mis mulle on antud," naeratab ta. "Enne operatsiooni olin aheldatud hingamisaparaadi külge. Nüüd on mul teine elu."

Aitäh, Kristina!

Natalja on õige mitu korda tänuga mõelnud 30aastasele noorele Austria naisele Kristinale. "Tänu tema doonorkopsudele olen ma täna elus. Olen mitu korda mõelnud sellele, et otsida üles tema vanemad ja neid tänada," räägib ta.

Natalja tütar Anastassia vaatab emale silma ja ütleb, et pärast operatsiooni saab ta paremini kui keegi teine aru, mis on elus kõige tähtsam. "Iga emaga veedetud hetk," tõdeb ta.

Doonori kopsud tuleb siirata kuue tunni jooksul. Möödunud aasta 28. aprilli öösel istus Natalja spetsiaalselt seks puhuks Viini Ülikooli Kliinikumist järele saadetud reaktiivlennukisse. Vaevalt kolm tundi varem oli Natalja saanud teate, et talle on leitud sobivad doonorkopsud. Juba varahommikul lebas 42aastane naine operatsioonilaual, kõrval doktor Laisaar koos kahe kirurgiga teda opereerimas.

Juuni alguses oli uute kopsudega naine Tartu Ülikooli Kliinikumis ning peagi juba oma kodus mehe ja kahe lapse juures. Veel poolteist kuud enne seda suutis Natalja, voolikud ninas, liikuda vaid sammhaaval ja hapnikuraviaparaadi toel. Kuus aastat tagasi päästis kokkukukkunud Natalja elu tema poeg, kes kiirabi tulekuni talle suust suhu hingamist ja südamemassaaži tegi.

Nüüd tõdeb naine, et saab teha kõiki asju, mis iga teine inimene. "Kududa, aias peenraid kaevata, rannal pere keskel päikesest rõõmu tunda. Enamgi veel, mul on plaanis medõena tööle tagasi minna," räägib ta.

Oma tuleviku suhtes on Natalja optimistlik. "Olen kirjavahetuses Iisraelis elava Harryga, kel operatsioon tehti juba 12 aastat tagasi. Kirjutas, et on täiesti terve," rõõmustab ta.