Elu

Rektori lahkumine: ta sobis igati Tartusse (3)

Rainer Kerge, 2. oktoober 2010, 09:00
 Sille Annuk (Postimees)
"Muna oli enne kui kana – ega siis kanast ei hakka maailm, ikka muna pidi olema! Kes selle muna munes? Igal juhul mitte kana!" lahkas Jüri Kärner, arengubioloog ja Tartu Ülikooli rektor emeritus, lihavõttepühade aegses Õhtulehes iidset küsimust: kumb oli varem – muna või kana?

Möödunud reedel oli Jüri Kärner tööl, käis veel lõuna ajal kolleeg Raivo Raidiga professor Toivo Suuroja sünnipäeval – kingiks albiinopõtra kujutav looduseteemaline joonistus. Laupäeva hommikul ütles arengubioloogi ja 1980ndate lõpus rektorina rahvusülikooli taastanud Kärneri süda üles. Täna saadetakse rektor emeritus Kärner ülikooli aulast viimsele teekonnale.

Jahimees ja iluaednik

"Kaalukas ja mõtlik inimene oli, spontaanset professorit ei tulnud temast välja," meenutab oma õpetajat Mart Jüssi, bioloog ja riigikogulane.

Kärneri õpilane ja kolleeg professor Toivo Maimets tunnistab samuti, et Kärner mõtles enne korralikult järele, mida öelda, ja seetõttu ei kujunenud vestlusest temaga kiiresti sõnastatud ja veel kiiremini lausutud vaimukuste pingpongi.

Koguni jahil – Kärner oli suur jahimees, kodus rippusid tal seinal kuldmedali vääriliseks tunnistatud põdrasarved – ei sattunud Kärner situatsioonidesse, millest saaks lõbusaid lugusid vesta. Vahel, jah, laskis halastamatult mööda, aga kellega seda ei juhtuks.

"Kärnerile meeldis jaht igal kujul," meenutab zooloog Harri Valdmann. "Alguses oli linnujahimees, pärastpoole sea- ja põdrajahimees."

Jahi kõrval oli Kärneri hobiks ka botaniseerimine.

"Tema kirg olid hostad (dekoratiivsete lehtedega ilutaimed – R. K.). Ta tahtis kõiki aasta hostadeks nimetatud sorte endale aeda," teab zooloog Mati Martin, kellele Kärner andis teise kursuse järel linnulaulu tundmise välipraktikumi.

Delikaatne suhtleja

Kärneril olid bioloogias laiapõhjalised teadmised, aga teda paelus – kinnitab rektor Alar Karis – elektronmikroskoopia.

Aastail 1967–1968 toonase TRÜ meditsiini kesklaboratooriumis töötanud daam mäletab juhtumit, kuidas ta pidi jälgima temperatuuri tõusu elektronmikroskoobiga kuidagi seotud olnud veesüsteemis. Midagi toona värskelt keskkooli lõpetanud neiu igatahes maha magas ja "vesi läks liiga kuumaks, midagi natuke kärssas".

Proua mäletab selgelt, kuidas ta läks Kärneri uksele õnnetusest teatama. Tulevane rektor elas siis koos naise ja väikese tütrega sealsamas kõrval, kitsas ja ühe külmaveekraaniga laboratooriumitoas.

"Seisin uksel nagu vaene patune ja nutsin," mäletab daam. "Tal hakkas must hale, aga samas oli ta nii vihane. Ja mida ta siis tegi – keeras pilgu laua peale ja vaikis. Mul oleks kergem olnud, kui ta oleks riielnud. Mikroskoobi uuesti töölesaamine võttis aega terve öö." Juba tudengina Kärnerile anatoomiaeksamit andnuna märkas daam, kuidas Kärner spikerdavatest üliõpilastest lihtsalt mööda vaatas. "Tal oli piinlik märkuse tegemisega piinlikkust tekitada."

Uute tuulte rektor

1988–1993 kujundas Kärner rektorina nõukogudeaegse ülikooli taas rahvusülikooliks.

"Ta suutis ülikooli juhtida Eesti NSVst Eesti Vabariiki. See justkui ei läheks kokku vaikse ja vaga inimese imagoga, aga tal oli sisemisi kvaliteete, millega oma tahtmist ja arvamust teistele selgeks teha," ütleb Toivo Maimets. Kevadel, Kärneri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsil märkis Maimets juubilarile: "Sina oled mees, kes alati meelde tuletas, et enne meid oli kah kõvasid mehi." Maimets täpsustab nüüd: "Tavaline revolutsiooniline situatsioon on see, et kõik eelnev oli paha, hävitame selle ja hakkame nullist pihta. Kärner mäletas aga, et ülikoolis tehti midagi ka pahal nõukogude ajal, ja kaugeltki kõike seda ei pea prügikasti viskama."

Samuti Kärneri poolt rektoraati kutsutud Jaak Aaviksoo meenutab Kärneri ajal tehtud reforme – sõjalise õpetuse kaotamisest kuni akadeemiliste traditsioonide/organisatsioonide taastamiseni – ja deklareerib: "Ta oli personalivalikus väga tulevikkuvaatav ja panustas üsna julgelt noorematele inimestele."

Tartusse passiv professor

Arengubioloog ja rektor Alar Karis, kellega koos uuris Kärner geenide funktsioone embrüonaalses arengus, lisab: "Kärner oli väga hea esineja ja oskas olla esinduslik. Rektor peabki olema esinduslik, siis tekib usaldus ka institutsiooni vastu."

Haridusminister Tõnis Lukas, kes puutus aspirandina Kärneriga kokku ajutrustis, mis kavandas õppekorralduse üleminekut kursustesüsteemilt ainesüsteemile, iseloomustab: "Kärner sobis igati Tartusse. Tartus on võimalik, et professor ei sahista autoga ühest parklast teise, vaid et professor jalutab mööda tänavat ja vestleb kõigi tuttavatega tänavanurgal, jagab oma vaimuvalgust."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee