Eesti uudised

Kuidas leida luuüdidoonorit? (3)

TEET TEDER, 18. juuni 2010 06:57
LUUÜDI KOGUMINE: Luuüdidoonorluse puhul räägitakse vereloomerakkudest ja neid kogutakse verest või vaagnaluust. Doonoril pole midagi karta, ta ei tunnegi hiljem, et on millestki ilma jäänud. Foto: Corbis/Scanpix
Haruldast luuüdihaigust põdev kolmeaastane Eesti juurtega poiss on tõvevoodis Portugalis, kus arstid ja lapse vanemad seni veel tulutult doonorit otsivad.

Eestist vanemad üdiloovutajat paraku otsida ei saa, kuigi internetis isegi kettkiri rippus. Meie doonoriregistrit alles koostatakse.

Samal teemal

Eestis elavad luuüdivajajad on siiski kaitstud. Soome üdidoonorite register vahendab vajaliku doonori ka siia. Tartu Ülikooli kliinikumil on 2006. aastast selleks soomlastega leping. Ükski Eestis elav inimene ei saa aga Soomegi luuüdi andma minna, sest doonoriks olemine nõuab püsivat elamisluba.

Üdidoonorite registreid on maailmas palju ja enamik neist on ühinenud üheks BMDW (Bone Marrow Donors Worldwide) võrgustikuks, kus on 14 501 842 liiget. Arv on suur, kuid üdi on nii spetsiifiline, et ka sellise registri puhul pole kindel, et sobiv doonor leitakse.

Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna vanemarsti Ain Kaare sõnul teeb doonori eriliseks matemaatiline võimalus, et sarnane koesobivus on vaid mõnel inimesel.

Doonor maksab 10 000

"Teoreetiliselt on võimalik, et iga inimene on täiesti erinev, aga õnneks on bioloogias väga palju eri faktoreid, tänu sellele õnnestub enamikule doonor leida," ütleb Kaare. Kuid ta möönab, et mõni päev tagasi tegid nad kliinikumis esialgse otsingu registrites ja vastus oli null. Samas teisele tuli mõni aasta tagasi vastuseid nii palju, et arvuti jooksis kinni.

Doonori otsimist alustatakse sugulaste seast ja enne kui kliinikum Soome registriga lepingu sõlmis, Eestis vaid nii tehtigi. Sugulasdoonori leidmise tõenäosus on 25%. Tavaliselt sobivad selleks vaid vennad-õed, ükses erandjuhtudel kaugemad sugulased. Muul puhul tuleb abi otsida registridoonorite seast.

Üdidoonorluse puhul räägitakse tegelikult vereloomerakkudest ja nende kogumine käib kahte moodi: otse luust ja vere kaudu (kogu veri lastakse kolm korda läbi spetsaparaadi ja kogutakse vajalikud rakud).

Doonoripanga asutamine Eestis käib. Kuid see pole lihtne. "Kõigepealt tuleb raha leida. Praegu seda teenust tervishoiuteenuste nimekirjas ei ole," ütleb Kaare. Ühe doonori tüpiseerimine maksab 10 000 krooni. Praegu rahastatakse panga käivitamist vaid eraannetustest. Miljoni krooniga saaks 100 doonorit, aga sellise andmebaasiga pole Kaare sõnul suurt midagi teha. Registrisse peaks saama 6000–7000 inimest. Soomes on 20 000 doonorit, Euroopa suurimas, Saksa registris, aga 3,5 miljonit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee