Eesti uudised

Mis juhtus Andres Bergmanniga? (43)

Arvo Uustalu, 15. juuni 2010, 06:59
KOGEMUSI JAGAMAS: Kolm aastat tagasi Sierra Leones Freetownis tehtud fotol peab Andres Bergmann järjekordset ärikoosolekut. Foto: Erakogu
"Andres ei kurtnud kunagi. Ent Sierra Leone õllebaaris istudes sai silmanurgast tabada, et midagi on tal hingel. Juuksed ei lähe üleöö halliks ju niisama," räägib üleeile Merimetsa haigla siseosakonnas surnud endise ERA panga omaniku Andres Bergmanni sõber Tõnis Lepp.

Möödunud nädala kolmapäeval tuli 51aastane Bergmann Aafrikast Sierra Leonest tööreisilt.

Laupäeva õhtuks oli omaaegne pangandusmaailma koloriitseim mees siit ilmast lahkunud. Mis haiguse kätte ta suri, haigla täpsustada ei saa ning lahkunu õde Aet Bergmann ei soovi. Küll arvab sõber, et tegu võis olla mõne Aafrikas sagedasti leviva nakkushaigusega, nagu seda on näiteks malaaria.

Aafrika viis tervise?

Lepp tõdeb, et Bergmanni tervisele võisid mõju avalda nii tema ERA panga kokkukukkumine kui ka poolteist vanglas veedetud aastat. Siiski arvab ta, et viimane piisk karikasse oli Aafrika, mis valget meest füüsiliselt ja vaimselt näris. "Mina olin seal oluliselt lühemat aega, aga iga päev sain mõne putuka käest hammustada. Andres sai sealt tõenäoliselt mõne viiruse või nakkuse, näiteks kas või malaaria. Malaariatablette sai pidevalt neelatud, aga ega see veel päästa," nendib sõber.

Lepp ütleb, et Bergmann oli mees, kes asju pooleli ei jätnud.

"Kuigi nii-öelda normaalsed mehed põgenesid Aafrikast, saba jalge vahel, siis tema ütles mulle veel tänavu aasta algul, et saame märtsis kokku, istume maha ja arutame, järsku saame ikka Aafrikas asjad käima. Ta ei andnud viimase hetkeni alla," räägib ta.

Lepp tõdeb, et Bergmann sai võõrsil vähemalt praamiliini mõneks ajaks käima, aga Lepa soov kopteriliin avada põrkus kultuurilistele erinevustele.

"Valgel inimesel tuleb aru saada, et meie elame siin ja nemad seal. Nad on ühe hetke inimesed. Kui anda sealsele elanikule labidas, ei lähe ta kartulit maha panema, vaid müüb labida nurga taga maha ja sööb kõhu korralikult täis. Ma ei anna hinnangut, on see hea või halb. Meil on lihtsalt erinevad arusaamised elust," iseloomustab Lepp.

Galantne härrasmees

1990. aastatel kuulus Bergmann Tartu ärielueliiti. Kauboikapitalismi ajal Eestisse saksalikku galantsust toonud Bergmanni pangalaev vajus küll põhja, kuid sõbrad ja ERA panga suurkliendid mäletavad teda siiani kui meest, kes tõi Eestisse pangakultuuri.

Pärast ERA panga krahhi, mis viis kaasa ka paljude inimeste säästud, pandi Bergmann kohtu otsuseta aastaks ajaks üksikkongi. Et sealt pääseda, oli ta nõus end süüdi tunnistama ja vabanes vanglast ennetähtaegselt poolteise aasta pärast.

Hiljem määras Euroopa Inimõiguste Kohus talle seadusvastase kinnihoidmise eest kahjutasu.

Neli viimast aastat tegutses Bergmann Sierra Leones.

ERA panga kunagine suurklient Rein Kilk ütleb, et tema teenis oma esimese miljon dollarit sel ajal, kui Lõuna-Eestis sai läänega äri ajada ainult Bergmanni panga kaudu.

"Tema tõi meile otseses mõttes teise ärikultuuri. Kui varem öeldi meil telefoni tõstes torusse "Aljoo!", siis tema pangas kõigepealt tutvustati end," meenutab ta.

Kilk tõdeb, et Bergmanni viga oli see, et ta ei kasutanud ära oma varajast pangaäris kohalolekut ega laienenud piisavalt kiiresti pealinna.

"Ta oli üksik hunt ja algul tegutses ju päris üksi. Aga füüsiliselt üksi lihtsalt kõike ei jõua," tõdeb ta.

Bergmannist jäi maha väike tütar ja abikaasa.

Ohtlikud lõunamaatõved

Kaitseks malaaria vastu tuleb ohustatud riigis viibimise ajal tablette võtta, kuid need ei taga nakatumise vältimist. Igal aastal haigestub sääsehammustuse tõttu malaariasse mitusada miljonit ja sureb kaks miljonit. Troopilise ja niiske kliimaga Sierra Leone on moskiitode paradiis. Malaaria on seal eelkooliealiste laste suurim surmapõhjustaja. Merimetsa haiglasse jõuab lõunamaades käinud ja malaariasse nakatunud inimesi igal aastal.

ERA panga krahh

Süüdistuse järgi kuritarvitasid aktsiaseltsi ERA Pank juhatuse ja nõukogu liikmed 1995. kuni 1999. aastani ametiseisundit ja tegid seadusevastaseid tehinguid. Pangal tekkis 214,4 miljoni kroonine kahjum ning 1999. aastal kuulutati välja pankrott.

2004. aasta detsembris saatis kohus väikeste vaheaegadega vahi all olnud Bergmanni kolmeks aastaks ja kuueks kuuks vangi ja mõistis talt välja ligi 15 miljonit krooni.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee