Kommentaar

Kas sina oled juba Tallinna müügimaksu maksnud?  (25)

Priit Kutser, Keit Pentus , 5. juuni 2010, 09:00
Müügimaksu poolt: Müügimaksu rakendame Ameerika eeskujul, aga oluliselt lihtsamal kujul

Priit Kutser Tallinna abilinnapea nõunik, Keskerakond

Kuna ühesugune müügimaks (kõikidele kaupadele ja teenustele üks), mida tahtis Tallinnas 1997. aastal kehtestada Reformierakond, võib oma olemuselt kahjustada just väiksema sissetulekuga inimesi, siis on olnud heaks tavaks kehtestada müügimaks koos rohkete maksuvabastustega esmatarbekaupadele, mille eest on kindlalt seisnud keskerakondlik Tallinna linnavalitsus.

Rääkides müügimaksu suurusest USAs, siis on see kordades kõrgem sellest ühest protsendist, mis meil pealinnas on kehtestatud. Ameerikas on müügimaks keskmiselt 6–7%. Kõige kõrgem müügimaks USAs on California osariigis ja selleks on tervelt 10,75%. USA linnadest on kõrgeim müümaks Chicagos – 9,75%.

OECD toetab Tallinna müügimaksu

Peale USA on müügimaksu kasulikkusest aru saanud ka selline maailmaorganisatsioon nagu OECD. Müügimaksu peetakse üldiselt selliseks heaks maksuks, mis mõjub positiivselt majanduskasvule, säästmisele ja seeläbi ka investeerimisele.

OECD on kindlal seisukohal, et müügimaks on kõige ohutum maks majanduskasvule, mida kinnitavad ka uuringud. Kui võtta arvesse, et Tallinn kehtestas müügimaksu selliselt, nagu läänes on tavaks ja seda, et see on OECD hinnangul pigem kasulik kui kahjulik, võime öelda, et OECD toetab Tallinna müügimaksu.

USAs on paiku, kus mõnel perioodil aastas müügimaksu ei võetagi. Näiteks nädala jooksul, kui lapsed kooli lähevad (back-to-school holiday) või ka enne seda, on müügimaksust vabastatud raamatud, riided ja mitmesugused teised koolitarbed.

Müügimaksumaailma kirjusus USAs ei takista selle süsteemi edukat toimimist. Jutud sellest, et Tallinnas kehtestatud müügimaks hakkaks kuidagi ülejäänud Eestis hindu kergitama, on Reformierakonna ja IRLi absurdne populistlik demagoogia. USA on ehe näide, kui mitmekülgne see maks võib olla.

Tallinna müügimaks on väga lihtne

Paneme siis USA müügimaksu näite Eesti konteksti. Kujutame ette, et Tallinnas oleks müügimaks rosinasaiale 1,2%, samas kui Otepääl sellist maksu üldse ei oleks. Valgamaal kehtiks rosinasaiale müügimaks 1,02%. Rosinatele oleks Tallinnas müügimaks 0,9%, aga rosinad, mis lähevad saia sisse, oleksid Rae vallas müügimaksuta. Raplas oleks limonaadile müügimaks 2,9%, aga kui sa limonaadi mõnes Tartu toidukohas jooksid, tuleks maksta müügimaksu 3,52%. Kui limonaad oleks plastpudelis, siis oleks vähemalt Elva linnas müügimaks limonaadile 0,09%, klaaspudelis 0,12%. Riiklikul tasandil limonaadile müügimaks puuduks.

Samuti oleks normaalne, et Lasnamäel kehtiks juustule müügimaks 2,72% ja Nõmmel 1,53%, aga kui tegemist on Eesti piimast toodetud juustuga, siis oleksid vastavad numbrid hoopis 1,07%, ja 0,50%. Samas kehtiks ka ülelinnaline käibemaks juustule – 1,23%, aga Hiiumaal oleks juust müügimaksuvaba, välja arvatud välismaisest piimast või välismaal toodetud juust. Riiklikul tasandil võiks olla müügimaksust vabastatud väherasvased juustud, kõrgema rasvasisaldusega juustud oleks näiteks 1%-lise müügimaksu all.

Vaat see ongi müügimaks USA moodi! Ja keegi räägib veel, et Tallinna müügimaks on keeruline, arusaamatu ja üle jõu käiv?

Müügimaksu VASTU: Lisamaksu asemel tuleb Tallinnal kulutamist kokku tõmmata

Keit Pentus Reformierakond, riigikogu aseesimees

Riigikogus üle antud müügi- ja paadimaksu tühistav eelnõu vabastab nii Tallinna kui ka ülejäänud Eesti elanikud painest, mille need kaks räpakalt kehtestatud koormist kaasa tõid. Esiteks – väheneb surve üle-eestilisele hinnatõusule, mis pealinna poolt kehtestatud müügimaksuga paratamatult kaasnenud oleks. Teiseks – pealinna tekitatud üleüldine õigusselgusetus, kus ei tarbijad ega ettevõtjad tea pärast maksu kehtima hakkamistki, mille eest, kas ja kuidas nad linnakassasse maksu maksma peavad, leiab lahenduse.

Minu käest küsis Tallinna kesklinnas tegutsev kingsepp, kas temalt nõutab Tallinn samuti maksu, kui ta pealinnas FIEna teenust osutab? Ja kui nõutakse, siis kuhu ta selle raha kandma peab? Kas Tallinnal on mingi uus konto avatud või kannab otse maksuametisse? Ja mis ta sinna ülekande peale siis kirjutab? Ta olla proovinud oma küsimusele Tallinna linnajuhtidelt vastust saada, kuid ootab seda siiani. Maks aga juba kehtib. Linnajuhid võivad ju öelda, et see on üksikjuhtum ja pole oluline. Ometi ilmestab just see üksikjuhtum kogu müügi- ja paadimaksujärgset olukorda pealinnas. Linnas, kus tegutseb suurem osa Eesti ettevõtjatest ja kus elab kolmandik riigi kodanikest.

Ja ikkagi – miks riigikogu sekkus? Mis võimalused siis omavalitsustel üldse oma rahaasju korraldada on, kui parlament võtab omavalitsustelt õiguse kasseerida müügi- ja paadimaksu?

Mina ei kujuta ausalt öeldes ette, et parlament oleks saanud vaikselt pealt vaadata, kuidas kogu Eesti majanduskeskkonnas tekitatakse ühe omavalitsuse ühe otsusega korralik kaos. Kui Eestis tegutsevad ja siin töökohti loovad ettevõtjad on õigustatult nördinud, sest ühekorraga on selgest ja lihtsast ettevõtluskeskkonnast saanud nii segane süsteem, kus juristidki orienteeruda ei suuda, siis ei saa parlament käsi laiutada.

Riigi majanduskeskkonna halvendamine räpakate maksukehtestamistega ei ole ega saagi olla omavalitsuse autonoomne õigus. Nagu ei saa ka olla ühe omavalitsuse autonoomne otsus sellise koormise kehtestamine, mille tulemusel suureneb surve hinnatõusule nii selle omavalitsuse enda elanike kui ka näiteks Tartu, Kuressaare, Jõhvi elanike jaoks.

Kuidas jõuab Tallinnas kehtestatud maksu mõju teiste linnade elanike rahakotti? Kui terves Eestis tegutsevatele ettevõtetele toob Tallinna müügimaks kaasa kümneid miljoneid kroone kulutusi, siis loomulikult peab ettevõte leidma võimaluse nende kulude katmiseks. See tähendab, et lõppetapis kannab need kulutused ikka tarbija. Kauplusekettides või Eestis teenust pakkuvates ettevõtetes ei toimu ju arve esitamisel arvestust selle järgi, kas tarbija on tallinlane või ei. Tallinna müügimaksu maksavad kinni kõik ühtviisi.

Paadimaksu puhul on kurioosne see, et Tallinna linnale peab tõenäoliselt kümnist maksma hakkama ka Viljandi paadimees, kelle paat on liisitud ning liisingufirma kontor asub Tallinnas. Absurdne, eks?

Kas müügimaksule on alternatiivi?

Miks ei tühistatud müügimaksu juba varem? Sest parlamendipoolne poole aasta pealt tühistamine oleks automaatselt kaasa toonud riigieelarvest 150 miljoni maksmise Tallinna linnakassasse. Muidugi oleks see olnud ebamõistlik.

Ainsaks variandiks jäi müügi- ja paadimaksu tühistamine järgmise aasta algusest.

Kas müügi- ja paadimaksu kehtestamine poole aasta pealt oli Eesti kõige suurema ja jõukama omavalitsuse ainsaks võimaluseks täita eelarveauke? Ei.

Ma ei mõista Tallinna linnajuhtide kihku minna säästlikuma majandamise asemel sellisel rohmakal moel uusi makse kehtestama. Kokkuhoidlikuma majandamise asemel harrastatakse pealinnas Kreeka-stiilis valitsemiskultuuri. Maksumaksjate raha eest ülalpeetav telekanal aina laieneb ja miljoneid makstakse puuhalgude-kartulikottide jagamise kampaaniaks. Miks peaksid kõik Eesti tarbijad ja ettevõtjad ühe suure omavalitsuse lohakat majandamist uute maksude näol kinni maksma?

Tallinlasena on mulle arusaamatu, miks linnajuhid ei kasuta kulude kärpimise kõrval võimalusi näiteks linnavara kasutamise tasust linnale stabiilse tuluallika tekitamiseks? Tallinnas on Eesti kõige enam hinnas vara, kuidas saab olla, et näiteks hoonestusõiguse tasu moodustab linnaeelarve tulu poolest vaid napilt üle ühe protsendi?

Sama lugu on Euroopa Liidu rahaga. Kui ülejäänud Eesti omavalitsustes on ELi raha toel käimas kibe töö, siis Tallinna puhul selgus hiljuti, et näiteks pidevalt probleemiks olevate lasteaiakohtade rajamise tarbeks pole pealinn üldse ELilt raha taotlenudki. Kuni kõik need ressursid on

kasutamata, tundub uute maksude kehtestamine eriti ebaõiglasena.

Kokkuvõttes. Muidugi oleks olnud kõige parem lahendus, kui Tallinna linnajuhid oleksid ise otsustanud müügi- ning paadimaksust loobuda ja eelistanud kogu ülejäänud Eesti eeskujul säästlikku majandamist.

Soovitusi ja palveid õiguslikku segadust kaasa toovaid makse mitte kehtestada tuli. Pealinn mängis aga kurttumma ja lasi tekkida olukorral, kus parlamendil polnud muud võimalust kui sekkuda.

Sest parlamendi ülesanne on kaitsta nii oma kodanikke kui ka ettevõtjaid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee