Eesti uudised

Mobiilsideantennid on kolinud juba magamistoaakendele  (37)

Lauri Birkan , 29. mai 2010, 08:58
 
«Praegu on enamik inimkonda tehtud katsejäneseks,» arvab mainekas Rootsi neurokirurg linnades üha võimsamalt levivate elektromagnetlainete kohta. Mobiilside, digi-TV, Wi-Fi – mitte keegi ei tea, kuidas need tegelikult inimesele mõjuvad.

«Mobiilioperaatorid lähevad järjest ülbemaks. Juba paigaldavad nad mobiiliantenne peaaegu et tuppa sisse!» kirjutatakse elektromagnetkiirgusest rääkivas blogis «Kaitse oma tervist». Kurdetakse ka, et Eestis kehtivad üle mõistuse kõrged elektromagnetvälja tugevuse normid. «Isegi sõjaväetehnika ei ületa neid!»

Juttu illustreerib videoklipp Lasnamäest, kus peale paljude elumajade katuste on mobiilsideoperaatorid ka ülemiste korruste seintele, päris akende kõrvale tugijaamaantennid paigaldanud. Videopilti saadab lakkamatu tirin, mis tuleb kaameramehe elektromagnetkiirgusmõõdikust.

Tallinnas Kalevipoja 5 korruselamul on neli antenni. «Ühel hommikul olid need lihtsalt seal ja kõik, keegi pole minult selleks luba küsinud,» räägib pensionär Monika, kes ei tea, milleks need on ja kes need kahele poole tema magamistoaakent pani. Ühistuvanemat Õhtulehel tabada ei õnnestunud.

Tõde: mitte keegi ei tea tõde

Kuidas maja külge kinnitatud mobiiliantennid inimese tervisele mõjuvad?

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Hiie Hinrikuse teada ei oska seda keegi öelda ei Eestis ega ka väljaspool. «Minu isiklik arvamus on, et mingisugune mõju neil on,» ütleb ta. «Ehkki antennidest peaks laine ainult horisontaalis kiirgama, võib signaal linnatingimustes hakata majade vahel peegelduma ja välja jaotus muutub täiesti ettearvamatuks.»

Hea näide linnasid vallutavate elektromagnetlainete kohta on see, et autode puldist lukustamine on aja jooksul üha raskemaks läinud. Ja Tallinn pole ainus probleemne paik.

«Otsisime Tartus pojaga koos elamist ja teatud kohtades autolukustus ei töötanud. Meie loobusime neist kohtadest, kas kõik seda teevad, ma ei tea,» ütleb Hinrikus. «Eriti hull oli Tammelinnas.»

Hinrikuse hinnangul ei tasuks lastel üldse mobiiltelefoni kasutada ja nad peaksid end hoidma igasugustest sidemastidest eemale. Nüüd on lisandunud veel traadita interneti- ja digi-TV-lained, mille summaarne mõju koos mobiililainetega võib olla märkimisväärne. «Meie elukeskkonna- ja töökaitsenormid on vastavuses Euroopa Komisjoni soovitustega. Kui nõukogudeaegsed elektromagnetvälja tugevuse normid (need olid sada korda madalamad praegustest) tänini kehtiksid, ei tohiks keegi isegi mobiiltelefoni kasutada,» nendib Hinrikus. Tema sõnul on avalik saladus, et isegi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kõrged ametnikud on mobiilifirmade lõa otsas – WHO soovitatavad normid on väga hästi sobitatud välja tugevustega, mida mobiiltelefonid tekitavad. «Sellest on ammu räägitud, aga tulemus on ümmargune null. Seal liigub väga suur raha,» sõnab Hinrikus.

Telefon antennist ohtlikum?

«Rootsi Lundi ülikooli neurokirurgia professor ja Euroopa neurokirurgide ühingu esimees Leif Salford ütles, et praegu on enamik inimkonda tehtud katsejäneseks. Paarikümne aasta pärast selgub, mis mõju sel on.»

Tervisekaitseinspektsiooni keskkonnaterviseosakonna peaspetsialisti Margus Mihkelsoo sõnul peab elumajade külge mobiilside tugijaamade paigaldamiseks olema luba nii tervisekaitselt kui ka korteriühistult. «Inimesed on sellega ise nõustunud. Vastu tahet ei pane neid antenne sinna keegi,» usub Mihkelsoo. Ta väidab, et võimsused, mida need antennid kiirgavad, on üsna väikesed – maksimaalselt 20–30 W. Peale selle on nende antennide peakiir suunatud horisondi poole, alla nad eriti ei kiirga.

Kuid peegeldus?

«Antenni pole mõtet katusele paigaldada, kui sinna jääb midagi ette. Antennid peavad olema üksteisele nähtavad, et nad saaksid omavahel suhelda,» vastab Mihkelsoo, kelle kinnitusel arvestatakse iga kooskõlastuse puhul riigi kehtestatud elektromagnetväljade piirväärtuseid. Mihkelsoo teada lähtuti nõukogude ajal piirnormide kehtestamisel sellest, kui rakk mingilgi viisil reageeris. «Kuid rakk võib reageerida ka õhutemperatuuri kõikumisele,» sõnab Mihkelsoo. Nüüd lähtutakse statistilistest uuringutest. «Praegu ei ole veel ühtegi uuringut, mis näitaks, et hetkel kehtivad kiirgustasemed põhjustaksid tervisele mingit kahju,» kinnitab Mihkelsoo. Tema peab tugijaamaga võrreldes ohtlikus hoopis mobiiltelefoni – see on inimesel kõrva ääres ja selle kiirgus võib ületada isegi lubatud piirväärtust – iseäranis siis, kui räägitakse mastist kaugemal. «Kui me vähendaksime piirväärtusi, tuleks tugijaama antenne juurde panna, sest mida vähem antenne, seda rohkem telefon kiirgab,» selgitab Mihkelsoo. «Normide vähendamiseks peavad olema konkreetsed argumendid.»

Mobiilifirmad: antenni paigaldamine kooskõlastatakse

EMT pressiesindaja Kaja Sepa sõnul on mobiiliantennid jõudnud elumajade külge vaid parema levi nimel. Samas kinnitab ta, et ühtegi EMT tugijaama elamu akende lähedusse paigaldatud pole.

Tele2 esindava Kersti Gorstovi sõnul on säärane tugijaamaantennide paigaldamine tihedama asustusega paikades levinud praktika kõigi operaatorite seas, kuna nõudlus mobiilsideteenuste vastu suur.

«Elisal ei ole paremaid uuringuid kui need, mis on avalikustatud ning mille järgi ei ole tuvastatud raadiokiirguse kahjulikku mõju tervisele,» ütleb ettevõtte kõneisik Marika Raiski.

Kõik operaatorid kinnitavad, et sellised antennide paigaldamised on alati eelnevalt kooskõlastatud nii tervisekaitseameti kui ka korteriühistuga.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee