Eesti uudised

Kaineri asemel arestimajja viidud literaat lämbus  (34)

Agnes Kuus , 13. mai 2010, 07:04
Eestit kodumaaks pidanud Boris Buracinschi loometöö tunnustuseks tahavad sõbrad talle püstitada mälestuskivi.  ERAKOGU
Politsei viis keset ööd tänavalt leitud purjus literaadi Boris Buracinschi kainenema, kuid mitte arstliku järelevalvega kainestusmajja, vaid arestikambrisse, kus ta paar tundi hiljem suri.

Kiirabi kutsus eelmisel laupäeval kell 22.53 Tallinnas Lasnamäele Arbu tänavale politsei, sest uulitsalt leitud purjus literaat Boris Buracinschi (46) ei vajanud tohtrite abi. Kell 23.11 võttis patrull joobnu autosse ja veerand tundi hiljem pandi ta samas lähedal Ida politseijaoskonna arestikambrisse välja magama.

Kiirabi vaatas Buracinschi enne jaoskonda viimist üle ja leidis, et tervis lubab ta kainenema viia, ütleb Põhja prefektuuri pressiesindaja Aleksandra Solntseva. Sama väidab ka Tallinna kiirabi ravijuht Katrin Koort – ülevaatusel ei täheldatud midagi ohtlikku. Kambris hakkas Buracinschil aga halb. Korrapidaja nägi, et ta on oksendanud. Valvur üritas meest toibutada ja kutsus kell 00.40 ka kiirabi. Arstid olid kohal 10 minutiga.

«Tema seisund halvenes aga kiiresti ja hingamine katkes. Kiirabi üritas meest elustada, paraku edutult,» lausub Solntseva.

Buracinschi surma hakkas uurima politsei sisekontrollibüroo. Seda tehakse kõigi kambrisurmade puhul.

Buracinschi surmatunnistusele kirjutati surma põhjuseks oksesse lämbumine, ütleb kadunukese lähedane sõber, ajalehe KesKus toimetaja Juku-Kalle Raid. «Kogu see juhtum on kummaline – alates sellest, miks ta kodutänavalt politseisse viidi ja miks arestikambrisse, mitte kainestusmajja,» on Raid hämmelduses.

Mullu Tallinnas avatud 60kohaline arstide järelevalvega kainestusmaja on linna teises otsas Paldiski maanteel ja seal toibutatakse vaid rahumeelseid purjutajaid. Solntseva ütleb, et politseil oli tol õhtul väga palju tööd, mistõttu viidigi joobnu mõnesaja meetri kaugusele jaoskonda. «Ka Ida jaoskonna kambrites on videovalve,» ei jäänud literaat tema kinnitusel järelevalveta.

Loomeringkondades tuntud Moldova päritolu literaat oli sõprade sõnul abivalmis, intelligentne ja sõbralik. Raidi väitel polnud ta keskmisest loomeinimesest suurem napsisõber ja avaliku korra rikkuja kohe kindlasti mitte.

Suurema osa loomeajast Eestis töötanud literaat kolis siia 1990. aastal. Esmalt töötas ta Tartu Ülikoolis rumeenia keele õppejõuna, seejärel aga kuni siiani rahvusraamatukogu väliskirjandusosakonna vanemraamatukoguhoidjana. Veel oli ta näiteks KesKusi ja Eesti Ekspressi pikaaegne kaasautor.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee