ELAV AJALUGU: Püha Platoni ordeniga autasustatud isa Jevgeni mäletab ka 1952. aasta jüripäeva Värskas nii nagu see oleks olnud eile. (Igor Taro)

"Üks võib ju Eesti oma ka olla," ütleb Petserist Värskasse jüripäevale tulnud isa Jevgeni oma uue ordeni kohta, mille andis Eesti kirikupea metropoliit Stefanus.

"Olen ju eestimaalane, Eestis sündinud," ütleb ta autasu vastuvõtmise kohta ajaloolise järjepidevuse taastanud Eesti Apostliku Õigeusu Kirikult. Kaks eelmist on saadud Vene kirikult – Radoneži Sergi ja Moskva Daniili pühakute ordenid. Eesti autasu vastuvõtmine on Moskva patriarhaadi hoole all teenivale vaimulikule omaette julgustükk. Vaid mõne päeva eest sarjas Moskva patriarh Kirill "Õigeusu entsüklopeedia" nõukogu koosolekul, et Moskval on Eestile ajaloolised õigused ning iseseisva kiriku tekkimine vabariigi algusaastail oli juhuslik arusaamatus, nagu ka selle taastamine.

Jevgeni valis oma saatusliku tee 15aastasena, võttes ette pika jalgsirännaku Virumaalt Petserisse. "Minu lapsepõlvekodu oli Vasknarva vallas Karoli külas. 1944. aasta veebruaris jõudis meieni rindejoon, mis püsis seal seitse kuud. Meie küla põles maani maha ja sinna me tagasi ei läinudki. Läksime Kuremäele. Isa oli surnud, peale võõrasema mul rohkem lähedasi polnud ja kuna olime nii-öelda kirikuinimesed, siis soovitati mul minna Petseri kloostrisse. 25. märtsil hakkasin astuma ja 29. märtsil olin kohal." Isa Jevgenil on eredalt meeles hetk, kui ta Võõpsus Setumaa piiriks oleva Võhandu jõe ületamisel otsustas külanaiselt pärida, mitu kilomeetrit Petserini jäänud. "Katskõndkatõssa," sai ta vastuseks. Nii jäänudki toona arusaamatuks, kas Võõpsust on Petserini 22, 28, 82 või 88 kilomeetrit.

Hiljem tuli isa Jevgenil siiski setu keel selgeks saada, kuna pärast abiellumist ja preestriks pühitsemist 1955. aastal määrati ta Petseri lähedal Zalesje kirikusse. "Meil oli seal seitse küla setu rahvast. Pidin hakkama eesti keeles teenistust pidama. Mina ei saanud millestki aru, mida nad omavahel rääkisid, kuigi nägin, et nemad saavad minu eesti keelest aru küll. Mis sõna see "veli" on? Või mida tähendab "sõsar"? Mina ju teadsin ainult "õde" ja "venda"." Pihile sai noor preester kohalikke siiski võtta. "Nad ju oskasid enamasti ka vene keelt."

Ei saanud kloostrisse sissekirjutust

Tema praegune püha Varvara kogudus, mille kirikuhoone asub otse Petseri kloostri värava ees, on nüüdseks üsna venestunud, kuigi on endiselt linnas tuntud eestlaste kiriku nime all. "Eestikeelset rahvast jäi meil kõvasti vähemaks pärast piiri sulgemist. Kuus küla jäi Eesti poole peale – Matsuri ja selle ümberkaudsed külad. Nemad matavad nüüd omasid Värska surnuaiale. Meil on aastas veel kuus-seitse juhust, kui matame setu rahvast, aga kokku on matuseid 150–160. Nii et kümmekond aastat veel ja siis läheb viimane kah."

Enne koguduse hingede juhtimist tuli isa Jevgenil selgeks saada roolikeeramine Petseri autokoolis. "Kloostriülem saatis mind kohe autokooli õppima, sest oli just ostetud esimene Vene veomasin – polutorka. (Masina kandevõime oli 1,5 tonni.) Ja kui selgus, et Zagorskisse Troitse-Sergi kloostrisse on autojuhti tarvis, läksin sinna kuuletujaks (nagu katseajale – toim). Mulle ei lubatud seal sissekirjutust, kuna olin elanud lapsena okupatsiooni all ja kõigile, kes sakslaste okupatsiooni alla olid sattunud, oli keelatud Moskvale lähemale kui 100 kilomeetri kaugusele elama asumine."

Mungakandidaadina väljapraakimine tähendas minekut Tallinna piiskop Romani teenistusse, kelle pobit (Pobeda isa Jevgeni kõnepruugis – toim) juhtis naine ja lisaks veel luterlane. "Käisin temaga ka 1952. aastal siinsamas Värskas jüripäeval ja samal aastal pühitsesime ka valmissaanud Obinitsa kirikut."

Tänavusele aastale langeb tal kokku lisaks Püha Platoni ordeni saamisele ka neli juubelit – 80. sünnipäev, 55. abieluaastapäev, 55 aastat preestriks pühitsemisest ning 35 aastat Petseri Varvara kiriku preestrina.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis