Elu

Katrin Mandel: laulge ise ja laske oma lastel laulda!  (1)

Eha Laanepere , 3. mai 2010, 07:06
LAULAB: Katrini laulud on millegi ootusest, tundevirvendustest, andestamisest. Mitmekihilised, iga kuulamisega nüansirikkamad. Ja kipuvad päriselus täide minema.  Teet Malsroos
Kate’ina tuntud lauljatar Katrin Mandel on taas orbiidil. Kuigi masu tõttu ei ole uus algus väga roosiline, usub ta, et tal on inimestele midagi pakkuda. Samal ajal õpetab ta lasteaialastele laulmist ja tunneb rõõmu omaenda lastest.

Vahel võivad inimestel täide minna mingid jutud, mida on kunagi räägitud. Katrin Mandelil (39) lähevad täide laulud.

Oma viimase CD «Peegeldus» viise ja tekste lõi Katrin kodus Veskimöldres klaveri taga nende aastate jooksul, mil ta oli avalikest esinemistest eemal ja kasvatas poega Joonatani (4). «Nüüd, kus laulud on plaadi peale saanud ja me esitame neid kontsertidel, hakkavad need mu oma päriselus juhtuma. Vahel jälle avastan, et ma olen sellest juba laulnud!»

Masu palga kallal

Laulud on millegi ootusest, tundevirvendustest, andestamisest. Mitmekihilised, iga kuulamisega nüansirikkamad. «Võiks nüüd siis kirjutada laulu, et võidan tohutu lotovõidu,» arendab ta teemat. «Aga kui ma juba selle mõttega laulu kirjutan, siis on see võlts ja järelikult nii päriselt ikka ei juhtu.»

Kontserte on Katrinil olnud kord või paar kuus, lisaks mõned päevad nädalas muusikatunnid Keilas Rukkilille lasteaias ja beebitunnid Kakumäel Hippo mängutoas. Kas unistus lotovõidust on tingitud sellest, et masu on kärpinud kontserdilkäijate ridu ja hammustanud lasteaiaõpetajate palkadest veerandi maha?

«Eks see palga vähendamine pani tõesti kohe konkreetselt mõtlema. Kui ma oleksin päris üksi koos lastega, siis selle rahaga toime tulemine oleks võlunipp,» tõsineb ta. Tema abikaasa on Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, peres kasvab peale väikevend Joonatani suur õde Merilin (19). «Aga perega kamba peale saame hakkama,» leiab Katrin. «Kui enam halvemaks minna ei saa, siis ei jäägi muud üle, kui et peab hakkama paremaks minema.» Positiivse inimesena arvab ta, et ükski auk ei saa olla lõputu ja põhjatu – ükskord ikka on põhi vastas ja siis saab hakata tasapisi üles tagasi ronima.

Laulja ilma mänedžerita

Ka ei ole veerandi palga mahavõtmine tähendanud, et ta teeb nüüd veerandi võrra vähem tööd. «Teen ikka täie rauaga, et lastel oleks asjast rõõmu!» ütleb Katrin.

Sest ta saab lastega ülihästi läbi. Ta tahab, et lapsed tuleksid tema tundi ja laulaksid rõõmuga. Et tema juures laulutunnis käinud lastest mitte keegi ei ütleks tulevikus, et mina parem ei laula, mulle on elevant kõrva peale astunud. «Kes seda ütleb, seda on lapsena maha tambitud,» teab Katrin. «Mõned täiskasvanud ei julge isegi omaette ümiseda.»

Ööbikuannet pole ju niikuinii igaühele antud ja täpselt nootidest kinnipidamist jõuab laps koolis veel küllalt lihvida. Kui laulutunnis on 15 last, siis mõne hääl ei kosta üldse teiste hulgast välja, mõni laulab kõrge, kolmas jälle madala häälega. «Kui ma saadaksin neid klaveril neile sobival kõrgusel, siis nad laulaksid väga ilusasti. Kõik pole veel oma häälega nii kaugele jõudnud, et teistega koos ühest noodist laulda,» arutleb Katrin. «Kõigepealt ikka tunneme laulmisest rõõmu. Mis võiks parem olla, kui pärast kuuled, et laps on kodus omaette laulma hakanud,» pole tema meelest oluline mitte filigraanne esinemisoskus, vaid hoopis see, et muusikat kui kunstiliiki ei lastaks endast ega oma lastest mööda minna. «Laulge ise ja laske oma lastel laulda!» ütleb Katrin.

Kui nii suur osa energiast kulub laste peale, kust leiab ta mahti veel täiskasvanutele muusika tegemiseks? Katrin ütleb, et energiat jätkub, aga publikut on pigem vähe kui palju, ja kuna tal mänedžeri pole, siis seisneb kogu turundustöö esialgu vaid netti üles riputatud leheküljes katrinmandel.com – ja seegi vajab täiustamist. Järgmise avaliku esinemisena on praegu teada 7. august «Viru folgil» Käsmus.

Publiku vähesus võib olla tingitud ka sellest, et paljud ehk ei seostagi Katrin Mandelit kunagise menuka lauljatari Kate’iga.

Katrini seletuse kohaselt sai Kate esinejanimeks võetud kunagi noorusaastatel, kui oma esimesi laule esitades polnud veel kindlustunnet, kuidas need vastu võetakse. Parem oli peidus olla ja kuulata, mida arvatakse.

Mis kate, kas pitsakate?

Nüüdseks on Kate aga Katrinit segama hakanud: «Mulle hakkas tunduma, et kui laulud kirjutas Katrin Mandel, miks ma siis neid kellegi teisena esitan.»

Pealegi ei viinud paljud häälduse poolest Keiti kokku sama lauljaga, kes kirjapildis oli Kate. Kunagi oli ühes Eesti otsas nende kontserdiplakatile kirjutatud, et musitseerivad Peeter Rebane, Tiit Kikas ja Keith. Ilmselt lootis publik näha selle kolmanda muusikuna noort ilusat poissi. «Kate pole ka kirjapildis kõige parem variant – et mis kate, kas näiteks pitsakate?» ironiseerib ta.

Ja ta ei tahagi end enam rahvale selle vana nimega meelde tuletada: «Palju lahedam oleks, kui inimesed avastaksid mind uuesti!»

«Kui mõlemad lapsed oleksid juba suured, siis läheksid nad kusagile õppima, käiksid kodus harva ja meie mehega jääksime kahekesi. Vaataksime üksteisele otsa, et no-oh!, mis me nüüd siis ka teeme.

Seda no-ohi! ei tule meil pikka aega! Tegevust on küllaga,» rõõmustab Katrin.

Väikese Joonatani suur tähetund

Katrini nelja-aastane poeg Joonatan on Svjata Vatra ja nende solisti Ruslani fänn. «Me pidime aasta otsa kuulama, kuidas ta kaifis nende «Kalynat», laulis «galiina-maliina» ja tegi kõrvale ugri-mugri tantsu, mida oli näinud YouTube’is,» räägib Katrin.

Kui nad eelmisel suvel Viljandi folgile läksid, oli Joonatan algusest peale kindel, et läheb koos Svjata Vatraga lavale «Kalynat» laulma. «Mina selgitasin, et päris nii see ei käi, et enne lavale minekut tuleb proove teha,» ütleb Katrin, kes tegelikult lootis, et poiss rahuneb maha, kui saab onule patsi lüüa või autogrammi.

Kuidagi juhtus aga nii, et kuni Katrin jäi ühe tuttavaga juttu rääkima, oli ülejäänud pere juba jõudnud Ruslani naise ja mänedžeri Terje kaudu kokku leppida, et poiss lähebki «Kalyna» ajaks lavale.

Ja nii vaatas ema hinge kinni pidades lava ees – sest turvamees teda lavale ei lasknud –, kuidas pisipoeg tuhandetele inimestele laulis. «Ja jumala lahedasti laulis!» tunnustab Katrin.

Looming sünnib kõhutundest

Katrin Mandeli stiili ei anna kusagile alla lahterdada, see on täiesti tema enda oma. «Seda peab kuulama – kes mida sealt leiab,» ütleb ta. «See on sündinud millestki, mis on toimunud minu sees. Need laulud on sellised, nagu nad tulid.»

Peamiselt sünnib tema looming kõhutundest: «Vahel, kui näed mõnda koledat värvi, siis tõmbub sisikond kokku. Mõni laul tekib kurbusest, mõni igatsusest. Paar laulu praeguses repertuaaris on sellised, mis teevad kõhu rõõmsaks.»

Viimane plaat sündis aga nii, et kui Katrin oli kodus klaveril oma kõhutunde nootideks visandanud, võttis need ette Peeter Rebane ning lisas kidra ja muid pille. Vahepeal saatis poolfabrikaate kuulata Katrinile, keda alati üllatas, kui põnevalt oli tema klaveripalasid arranžeeritud. «Meil on üldse väga lahe punt,» lisab lauljatar. Peale Peeter Rebase kuuluvad sinna bassimees Raul Vaigla ja trummar Kristjan Priks.

Pani mütsi pähe ja ütles nägemist

Eelmisel aktiivsel lauljaperioodil oli siis veel Kate’ina tuntud Katrin Mandelil iga nädal mitu esinemist. Kui teised pereliikmed võtsid laupäeva õhul hea söögi ette ja asusid filmi vaatama, siis tema pani mütsi pähe ja ütles nägemist, ma lähen nüüd laulma. Tagasi jõudis kella 2–3 ajal öösel.

«Järsku tundus, et ma tahan ka laupäevaõhtuti niimoodi istuda. Tundsin, et ma ei jaksa enam vanamoodi. Laulurõõm kadus ära,» arutleb Katrin, kelle sõnul on teenistus vajalik, aga kui laulurõõm hakkab kaduma, siis kaotab see mõtte. Tuleks aeg maha võtta ja midagi muuta.

Oletuse, et kas ehk perekond ei keelitanud teda rohkem kodus olema ja laulmisest loobuma, tõrjub Katrin kohemaid: «Sellist asja polnud üleüldse, küsimus oli ainult minus endas. See pole kunagi probleem olnud ei mehe ega tütre jaoks. Mees pigem torkis tagant, et mida sa ootad, kaua te teete seda plaati.»

Eriti lahedad on olnud suveüritused, kuhu saab pere kaasa võtta – siis nagu läheks üheskoos aega veetma, mitte et pereema käib tööl. «Kui poiss juba sündis, siis mees ja tütar tegelesid lava taga titendusega nii kaua, kui mina laval laulsin.»

«Teeme ära!» perekond Mandeli moodi

1. mail olid korraga talgupäevad nii Katrini töökohas Keila Rukkilille lasteaias kui ka poeg Joonatani lasteaias Laagris. Perekond Mandel lahendas dilemma nii, et Katrin koristas oma töökohas ja abikaasa Meelis koos pojaga Laagri lasteaias. Kolmas «Teeme ära!» sai teoks kahe tänava elanikega Veskimöldres. Korda tehti jaanituleplatsike ja veel üht-teist. Kahe tänava elanikud hakkasid omavahel rohkem lävima kolme aasta eest, kohe pärast sissekolimist. «Me kõik oleme enam-vähem ühevanused,» põhjendab Katrin naabritevahelist head klappi.

1 KOMMENTAAR

k
kus on 23. juuni 2015, 05:20
Kommentaarid? Justkui 2, aga ei Leia ühtki

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee