JÄRVEELUKA OOTEL: Loch Nessi järve kallastel võib endiselt näha inimesi, kes loodavad märgata salapärast koletist Nessiet. Foto: AFP/Scanpix
Aadu Hiietamm 29. aprill 2010 06:59
Tänapäeval usuvad vähesed Loch Nessi koletise olemasolu. Äsja avalikustatud Šoti rahvusarhiivi saladokumentidest aga selgub, et eelmise sajandi 30. aastatel arutati Briti parlamendis tõsimeeli Loch Nessi järves elava koletise tabamist.

Šoti politsei püüdis samal ajal seda müütilist elukat küttide eest kaitsta.

Šotimaa pealinnas Edinburghis saab praegu esimest korda tutvuda kaua aega salajas hoitud arhiividokumentidega, mis puudutavad Šotimaal Loch Nessi järves elavat müütilist koletist Nessiet.

Nendest dokumentidest selgub, et 1933. aastal arutati Briti parlamendi alamkojas tõsimeeli võimalusi Loch Nessi koletise tabamiseks. Saadikud tegid ettepaneku korraldada järve ääres alaline valve ja panna üles lõksud. Eesmärgiks seati koletise tabamine "elusalt või surnult".

Arutelu parlamendis

Pärast pikki arutelusid Nessie püüdmise plaanist siiski loobuti. Põhjenduseks toodi, et koletis on rahva hulgas populaarne ja las ta parem elab rahulikult edasi.

Parlamendisaadikute eitav otsus ei takistanud aga Londoni elanikke Peter Kenti ja Marion Stirlingit, kes otsustasid minna Nessiet küttima spetsiaalselt valmistatud harpuuniga.

Nende plaanist kuulis ka Invernessi krahvkonna peakonstaabel William Fraser, kes otsustas asuda Nessiet kaitsma. Šoti rahvusarhiivis hoitakse Fraseri kirja Šoti asjade abiministrile, mille ta kirjutas 1938. aasta augustis.

"See, et Loch Nessis elab mingi kummaline elukas, tundub olevat väljaspool kahtlust, kuid see, kas politseil on jõudu teda kaitsta, tundub kaheldavam," seisab kirjas. Nessie kaitsmiseks küttide eest soovitas Fraser inimesi veenda, et koletise eluspüsimine oleks igal juhul hea.

Mõned teadlased on pakkunud ka hüpoteesi, et Loch Nessi elav või elanud koletis on iidsete, 150–200 miljonit aastat tagasi elanud plesiosauruste järeltulija. Kirjelduste järgi sarnaneb väidetav järvekoletis just plesiosauruste seltsi kuulunud kuni 14 meetrit pika elasmosaurusega, kes suri välja ümmarguselt 150 miljonit aastat tagasi.

Iidsete sauruste järeltulija?

Skeptikud seda siiski ei usu, sest 55 ruutkilomeetri suurune Loch Nessi järv tekkis alles jääaja lõpus ehk ümmarguselt 12 000 aastat tagasi. Seetõttu tuleb suurte kahtlustega võtta ka mõne aasta eest Loch Nessi järve rannaveest leitud plesiosauruse fossiilseid jäänuseid. Võimalik, et tükike kivistunud plesiosaurust toodi Loch Nessi järve kusagilt mujalt sooviga suurendada huvi Nessie vastu.

Müütiline koletis on teinud Šoti mägismaal asuva Loch Nessi järve üheks kuulsamaks maailmas. Olgu Nessie olemas või mitte, ent igal aastal meelitab ta järve äärde 400 000 turisti. Britid nimetasid Nessie 2006. aastal koguni Šotimaa kõige kuulsamaks asukaks.