Kommentaar

Tuli ja püssirohusuits: Georgi lindist tänapäeval ja minevikus  (5)

Reigo Rosenthal, ajaloolane , 26. aprill 2010 07:01
Viimastel aastatel on Venemaal ja mitme teise riigi vene kogukonnas läinud moodi 9. mail, aga ka sellele eelnevatel päevadel Georgi ordeni lindi kandmine. 9. mail tähistab Venemaa teatavasti võitu Saksamaa üle II maailmasõjas.

Georgi lindi aktsioon algatati Venemaal 2005. aasta võidupäeva puhul. 2006. aastal kuulutati aktsioon ülemaailmseks, mis tähendab, et sellega püütakse kaasata ka venelasi väljaspool Venemaad. Sellega seoses levitatakse Vene piiride taga massilises koguses must-oranže linte. Aktsiooni on Vene ametivõimud heaks kiitnud ja nad suunavad seda üritust. Lindi kandmine peaks ametliku tõlgenduse järgi sümboliseerima saavutatud võitu ning selle eest langenute mälestamist. Samas on aktsiooni tagamõtteks venemaalaste ja venelaste kaasamine Venemaa ametliku ideoloogia ettenäidatud kursile.

Päevapoliitika teenistuses

Tõsi, Venemaal leidub ka neid, kes leiavad, et aktsiooni näol on tegu kunagise prestiižse lahinguordeni maine labastamisega. On ju jõutud juba sinnamaani, et kavalad ärimehed seovad Georgi linte ümber viinapudelite või siis kujundavad Georgi värvides mobiiltelefonikorpusi.

Venemaa haritumates ringkondades on rahulolematust tekitanud ka Vene riigivõimu viljeletud kahepalgeline ideoloogia. Ühelt poolt kasutatakse oma huvides ära endise, enne enamlaste võimuhaaramist eksisteerinud Vene riigi ajaloolist pärandit ja sümboolikat, nagu Georgi värve. Teisalt jälle ei kohkuta tagasi ka Vene riigi hävitanud kommunistide minevikutegude ülistamisest ning nende sümboolika ekspluateerimisest.

Mõningane osa Eesti venekeelsest kogukonnast on viimastel aastatel samuti Georgi lindi aktsiooniga liitunud. Ilmselt on selle põhjuseks eeskätt Vene meediakanalitest lähtuv propaganda ning lintide jaotamiskampaaniad. Arvatavasti pole paljud lindikandjatest sealjuures teadlikud sümboolika algsest tähendusest ega asjaolust, et kõrgelt hinnatud teenetemärgi värve pruugitakse päevapoliitilistes huvides ajaloos juba teist korda.

Georgi ordeni näol on tegu igati auväärse autasuga. 1769. aastal keisrinna Katariina II asutatud ordeni täielik nimetus on Püha Georgi Suurkannataja ja Võitja orden. Georgi ordeniga autasustati vaid ohvitsere ning ainult teenete ja vapruse eest lahinguväljal. Ordeni deviisiks oligi: «Teenistuse ja vapruse eest!» Ordeni märk on valge emailiga kaetud kuldrist, mille keskmes asub Püha Georgi kujutis. Ordenilindi värvid – oranž ning must – sümboliseerivad laialt levinud tõlgenduse kohaselt tuld ja püssirohusuitsu. Neid on nimetatud ka Vene sõjalise vapruse värvideks.

Autasustati ka eestlasi

Georgi ordeniga peaaegu samaväärseks autasuks peeti Georgi mõõka, mille saamise põhimõtted olid sarnased ordeniga. Georgi ordenit ja mõõka peeti Venemaa kõige prestiižikamateks sõjalisteks autasudeks, millest unistas iga ohvitser. Kui hilisem Soome marssal Carl Gustav Emil Mannerheim sai 1915. aasta algul Georgi ordeni, siis teatas ta kirjas õele rõõmsalt, et võib nüüd rahulikult surra.

Ordenil oli neli järku, neist kõige kõrgema ehk 1. järguga on autasustatud vaid 25 inimest. Kõige levinum oli 4. järk, mille näiteks I maailmasõja ajal pälvis ligi 4000 ohvitseri. Kokku autasustati ilmasõjas Georgi ordeni või mõõgaga ligi 12 000 ohvitseri, kelle hulgas oli ümmarguselt 80 eestlast. Georgi mõõga said teiste hulgas teenekad Vabadussõja juhid Johan Laidoner ja Anton Irv. Seega ei maksa Georgi värve pidada millekski, mis eestlastele tingimata vastumeelt peaks olema.

Allohvitseride, sõdurite ja madruste autasustamiseks lahingulise vapruse eest asutati 1807. aastal Georgi rist, mis hiljem jagati sarnaselt ordeniga nelja järku. 1. ja 2. järgu ristid olid esialgu valmistatud kullast ning 3. ja 4. järgu ristid hõbedast, hiljem kasutati samavärvilisi mitte-väärismetalle. Risti lindivärvid olid samad mis Georgi ordenil. I maailmasõjas jagati hinnanguliselt välja üle kahe miljoni Georgi risti. 1878. aastal asutati veel ka Georgi medal (neli järku), millega autasustati vapruse eest neid, kelle vägitegu arvati siiski Georgi risti mitte väärivat.

Venemaal 1917. aastal võimu haaranud bolševikud kaotasid Georgi ordeni, mõõga, risti ja medali. Paljud ordeni ja mõõga kavalerid võitlesid Vene kodusõjas valgete poolel ehk bolševike vastu. Kavalere astus ka Punaarmee teenistusse ning osa neist hukkus järgnevate stalinlike «puhastuste» käigus.

II maailmasõja ajal, kui Nõukogude Liidu juhtkond otsis vahendeid sõjaväe moraali tõstmiseks, võeti muuseas taaskasutusele ka Georgi värvid. Ilmselt pidid need punaarmeelastele meelde tuletama kunagise keiserliku Venemaa sõjalisi saavutusi. Georgi lindivärvid ilmusid Punaarmee kaardiväediviiside sümboolikasse ning 1943. aastal asutatud Kuulsuse Ordeni lint oli sarnane Georgi ordeni ja risti lindiga. 1945. aastal asutatud medali «Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945» lint oli samuti Georgi värvides. Huvitav on lisada, et Punaarmees polnud II maailmasõja rinnetel keelatud kanda eelmises maailmasõjas väljateenitud Georgi risti.

1994. aastal taastati Georgi orden Vene Föderatsioonis kui kõrgeim sõjaväeline autasu. 2000. aastal järgnes ka Georgi risti taasasutamine.