Eesti uudised

Pime harjameister: nutsime, kui kombinaat pankrotti läks  (16)

Arvo Uustalu , 30. märts 2010 07:04
ROHKEM MÕISTMIST: 26 aastat Epitaris töötanud Anatoli Povaljuhhin ütleb kibedalt, et pensionidega tehakse elu aeg sandikopikate eest tööd teinud pimedatele ülekohut. Foto: Aldo Luud
«Töötasin pimedate ühingu kombinaadis 40 aastat. Eks kahju on ikka, et meie lipulaeva enam pole,» ütleb pime harjameister Ado Arukask.

Paljud pimedad jäid Tartu Epitari kokkukukkumise tõttu tööta, kuid Ado Arukask jätkab koos üheksateistkümne saatusekaaslasega harjade kokkupanemist osaühingus Craverdoon. Oma hiilgeaegadel töötas pimedaid ja vaegnägijaid koondavas tootmisettevõttes Epitar üle 400 inimese. Päratule Nõukogude Liidu turule paisati peale harjade õhufiltreid ja nahkgalanteriitooteid. «Suure kodumaa kokkukukkumise järel juba seisime pankroti äärel, aga meid säästis auku kukkumast avanenud lääneturg,» räägib Arukask.

Riik ja omavalitsus rahaga ei toeta

Veel ripub Ringtee 1 asuva harjatehase ukse kohal Epitari silt. Üle 35aastase tootmishoone ruumid on pimedad ja jahedad. Parasjagu Rootsi tänavapühkimismasinatele terasharju tegevad pimedad mehed suhtuvad ellu mõõduka leplikkusega. «Pankroti tõttu kaotas üle poole harjategijatest töö. Vanim neist oli 80aastane. Mine tea, kui juhtkond poleks majanduslanguse eel uksetootmiseks seda megalaenu võtnud, ehk oleksime endiselt pimedate ühingu all,» ütleb 39 aastat harjakombinaadis töötanud Arno Müür. « See töö pole meile sugugi ainult suhtlemise võimalus, iga sent kulub ära. Enne ei jõua proteesegi suhu panna, kui pensionile jõudes soodushinnaga need osta saab.»

Samal ajal kui mehed räägivad, torkavad nende näpud kiiresti ja täpselt terasharjaseid oma kohale.

«Riik ja linn võiksid meie töökohtade säilimist toetada. Pilgatakse meid ka pensioniga. Oleme elu aeg töötanud kopikate eest ja mingeid soodustusi me pensionile minekul ei saa,» kurdab Anatoli Povaljuhhin.

Craverdooni juhataja Sten Üpruse sõnul jäid Epitari lagunemise tõttu tööst ilma eelkõige pensionieas vaegnägijad. «Mõistagi oli inimestel raske lahkuda, aga nõnda suutsime kas või osaliseltki järelejäänutele töö säilitada,» märgib ta.

Epitari akna- ja uksetootmine läks üle osaühingule Seicom Uksetehas, mis asub praegu veel Epitari vanades ruumides.

Pangale ja maksu-ametile 28 miljonit võlgu

Pankrotistunud Epitari suurim vara oli Ringtee 1 amortiseerunud tootmishoone. 18 miljoni eest seda hiljutisel enampakkumisel maha müüa ei õnnestunud. Pangale ja maksuametile jäi Epitar võlgu aga 28 miljonit krooni.

Pankrotihaldur Andres Hermet tunnistab, et praegu on ülimalt kehv aeg tootmishooneid müüa. «Tõenäoliselt tuleb hinda alla lasta. Krundi jaoks on seda palju, aga hooned on parasjagu amortiseerunud ning kõrged ruumid vajavad suurt kütmist,» ütleb ta.

Ka Hermet on üllatunud, et sellist ettevõtet majandati linna ja riigi toeta. «Aasta lõpuni saab Craverdoon neis ruumides töötada. Edasi ei oska midagi öelda. Oleneb, kes ruumid ostab ja kuidas kokkuleppele jõutakse. Sama kehtib ka Ringtee 1 hoones seni tasuta pinda saanud pimedate ühingu ruumide kohta,» räägib Hermet.

Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu esimehe Eva Kirillova sõnul on praegu ühingu tulevikust veel vara rääkida. «Eks meie igapäevatöö käib edasi. Kui palju me ruumide eest maksma peame hakkama ja kuhu need ruumid üldse tulevad, seda ei tea.»

Nobenäpud võistlevad Hiinaga

Kuigi pimedad või tugevaid prille kandvad harjameistrid teenivad heal juhul kuus vaid kuni 2000 krooni, ei suuda nende toodang hinnas võistelda Hiina ega Poola liinikaubaga. Nooremad nägemispuudega inimesed seepärast harju meisterdama ei tikugi, nemad leiavad töö sageli just massööri või IT-mehena.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee