Maailm

Kim Jong-il raskelt haige. Kui ohtlik on Põhja-Korea? (11)

Aadu Hiietamm, 25. märts 2010, 07:00
PETTEPILT: Põhja-Koreale meeldivad suurejoonelised sõjaväeparaadid, ent 1,2miljonilise armee napi varustuse tõttu see riik lääne diplomaatide arvates suurt ohtu siiski ei kujuta. Hoopis rohkem teeb muret Põhja-Korea juhi Kim-Jong-ili kehv tervis. Tema surm võib riigis vallandada kaose. Foto: AFP/Scanpix, Reuters/Scanpix
Maailma üks salapärasemaid diktaatoreid, Põhja-Korea juht Kim Jong-il kannatab kroonilise neerupuudulikkuse käes ja talle tehakse iga kahe nädala tagant dialüüs, teatas eile Lõuna-Korea rahvusliku julgeoleku-strateegia instituudi direktor Nam Sung-Wook.

Nam Sung-Wook analüüsis Põhja-Korea 68aastase juhi tervisehädasid Lõuna-Korea pealinnas Soulis korraldatud foorumil. Ta näitas Põhja-Korea juhist tehtud fotosid ja ütles, et kroonilisele neerupuudulikkusele viitab Kim Jong-ili sõrmeküünte kahvatu toon.

Palju tervisehädasid

Vaid 160 sentimeetri pikkune Kim Jong-il kaalus enne insulti 86 kilogrammi. Mullu pidas ta kolm kuud dieeti ja võttis üle 10 kilo alla, rääkis Nam Sung-Wook.

Põhja-Korea võimud ei ole juhi tervisehädasid mitte kunagi ametlikult kinnitanud. Kim Jong-ili tervis on üks riigi paremini hoitud saladusi. Niisugune olukord loob soodsa pinnase kõikvõimalikeks kuulujuttudeks ja oletusteks, mida Lõuna-Korea usinalt levitab.

Lõuna-Korea mõttekoda, Korea rahvusliku ühinemise instituut, prognoosis käesoleva aasta algul, et Kim Jong-il võib surra kahe-kolme aasta jooksul ning see võib kaasa tuua riigipöörde, rahvarahutused või tapatalgud.

Ühe liidrivahetuse on 1948. aastal asutatud Põhja-Korea juba üle elanud. 1994. aastal tõusis pärast oma isa Kim Il-sungi surma võimule riigi praegune juht Kim Jong-il. Nüüd oodatakse teist. Praegu aga juhib haige Kim Jong-il riiki nagu maffiaorganisatsiooni.

Kim Jong-ili järgne ajastu tähendab tõenäoliselt muutusi võimueliidis, võib-olla ka sõjalist riigipööret, kodanikurahutusi, rahvaülestõusu, tapatalguid ja massilist põgenikevoolu, ennustab Lõuna-Korea mõttekoda.

Arvestades, et Põhja-Korea diktaatori tervis on põdur ja armee suur, siis jälgitakse mujal maailmas seal toimuvat teatud ärevusega. Saksa ajaleht Bild esitas eile küsimuse, kui ohtlik on Põhja-Korea tegelikult, ja püüdis sellele ka vastata.

25. mail 2009 hirmutas maailma Põhja-Koreas korraldatud maa-alune tuumakatsetus. Väidetavalt jagub Põhja-Koreal plutooniumi kuue aatomipommi tarvis. Rakett Unha-2 võib tuumalõhkepea toimetada 10 000 kilomeetri kaugusele ehk USAsse välja.

Lõuna-Korea kaitseministri Kim Tae-youngi sõnul on Põhja-Koreal praegu 1000 eri tüüpi raketti. Nende arv on kahe aastaga kasvanud 25%. Paljud raketid on paigutatud Põhja- ja Lõuna-Korea piirile ning suunatud Soulile ja teistele Lõuna-Korea sihtmärkidele.

Armeel napib varustust

Põhja-Korea armees teenib 1,2 miljonit sõdurit. 24 miljoni elanikuga vaese riigi kohta on see väga suur arv. Samas muudab armee suhteliselt tegevusvõimetuks kehv varustus. Põhja-Koreas töötavate välisriikide diplomaadid räägivad, et vaid igal teisel sõduril on isiklik relv. Napib ka sõjaväemundreid. Mõnel sõjaväelasel on ainult vormimüts.

Karm tõde on ka see, et Põhja-Koreal ei jätku sõja pidamiseks bensiini. Armee varustamine kukuks väga lühikese aja jooksul lihtsalt kokku.

Seetõttu ei usu lääneriikide luureteenistused, et järjepanu sõjakate avaldustega esinev Põhja-Korea tegelikult kunagi sõda alustab või mõnd teist riiki tuumaraketiga ründab.

Suurimaks probleemiks peetakse hoopis võimalust, et Põhja-Korea müüb oma raketi- ja tuumatehnoloogia edasi teistele riikidele, näiteks Iraanile. Põhja-Koreas käinud ajalehe Bild ajakirjanik nägi lennukis palju iraanlasi, keda Pyongyangi lennuväljal ootasid tumedate klaasidega mustad Mercedes-limusiinid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee