Eesti uudised

Helilooja Urmas Sisask: kaevanduse vastu lähen või püssiga! (99)

Eiris Teeveere, 15. märts 2010, 07:02
 Aldo Luud
Tuhala nõiakaevu lähedale rajatavad kaevandused võivad teadlaste sõnul tekitada sealsele loodusele pöördumatut kahju. Arendajate sõnul on aga tänapäeva kaevandus nii arenenud, et inimesed ei märkaks ka oma aia taga käivaid kaevetöid.

Oma hääle nõiakaevu kaitseks andnud ka Tuhalast pärit helilooja Urmas Sisask. "Tuhala nõiakaevu juures on sündinud minu ema," räägib ta. "See on tõsine võitlus. Tegemist on unikaalseima nõiakaevuga maailmas ja seal piirkonnas kasvab 23 orhideesorti, mida kuskil mujal maailmas ei ole. See kõik häviks!" Sisaski sõnul on võitlus jõudnud juba rahvusvahelisele tasandile – tema teada on looduskaitsjaid asunud toetama ka Rootsi kuningas.

"Olen ihu, vere ja hingega asja juures. Laske mind kasvõi maha ja sõitke kopaga üle, mul ükskõik," räägib Sisask. "Kui ikka tulevad kaevandama, lasen ennast püssiga maha," ähvardab ta.

Tuhala looduspargi juhataja Ants Talioja sõnul oleksid nii suure looduse ümberkorraldamise tagajärjed ettearvamatud. "Vaevalt et Tuhala nõiakaev enam keema hakkab!" ahastab Talioja.

Läinud kolmapäevases riigikogu infotunnis teatas peaminister Andrus Ansip: "Ka mina olen valmis Tuhala nõiakaevu toetuseks või kaitseks oma allkirja andma!"

Samas kinnitas ta, et uuringute peatamine ei tule kõne alla – selleks peaks seadusi muutma. Nabala elanikke lohutas peaminister aga sellega, et kopa maasselöömine polevat veel sugugi kindel.

Talioja usub, et eraettevõtted on keskkonnauuringud kinni maksnud ja karstivee olemasolu on teadlikult maha salatud. "Eestis on olemas 100 aasta lubjakivi aktiivvaru ja selle hulgas aktiivset tarbevaru umbes 40 aastaks. Ükski maantee ei jääks ehitamata ka Nabala maardlata," arvab Talioja, et kaevandajad himustavad Nabala piirkonda vaid omakasu eesmärgil.

Aktsiaseltsi Kiirkandur arengujuht Kalev Ollo tõsiasja, et Tallinna lähedal kaevandamine on odavam, maha salgama ei hakka. "Mida kaugemalt me võtame, seda kallimaks läheb see maksumaksjale. Aga kui kalliks me tahame teedeehituse ajada?" arutleb Ollo. Tema sõnul võiks Eestis kaevandamise üldse lõpetada, kuid siis tõstavad välismaised kaevandajad oma hinda veelgi ja maksumaksjale läheks see kordades kallimaks maksma. "Prooviks ikka oma maavarudega hakkama saada."

Lisaks Kiirkandurile soovivad Nabalasse maardla rajada ka AS Riverito ja Paekivitoodete Tehase OÜ. Kaardi järgi jääb Kiirkanduri kaevanduspiirkond nõiakaevust umbes 8 kilomeetri kaugusele. Kõige lähemal, umbes 2 kilomeetri kaugusel kuulsast kaevust, on paekivitoodete tehase ala.

On karstijõed või mitte?

Kui tegemist on tõesti karstialaga, siis kaevetöid Kiirkandur seal alustada ei pruugigi. "Me ei jõua lihtsalt kogu seda vett sealt välja pumbata," selgitab Ollo. Näiteks jäeti pärast uuringuid puur maasse löömata ka Seli karjääris, kuna selgus: kvaliteet polnud see, mis lubati. "Me ei võta suvalist kohta. Kaevandajad ei lähe sinna, kus pole perspektiivi."

Looduskaitsjate jutt meest ei kõiguta. "Tõde tuleb lõpuks ikka välja keskkonnamõjude hindamisega, mida hetkel ka tehakse, las nad sõdivad. Vitsamehed ütlevad, et on karstijõed, teadlased ütlevad, et ei ole. Tegeleks hoopis sellega, et teada saada, mis seal ikkagi on, aga valetada ei tohi."

Ollo toob näite: looduskaitsjad istutasid kunagi uuringualale mujalt toodud haruldase orhidee ja hiljem, kui asja uurima tuldi, selgus, et taime ümber olev muld oli hoopis teist liiki kui kaevandusealal olev.

Ollo kinnitab, et millegi ebaseaduslikuga nemad ei tegele ja luba uuringute tegemiseks saadi Saku ja Kohila omavalitsuse käestki juba neli-viis aastat tagasi. Uuringud peaksid kestma veel kuni paar aastat ning siis otsustatakse, kas saab kaevandada või ei. Seda otsustab riik. Alles siis saab hakata taotlema kaevandamisluba.

"Selge on see, et ükski inimene ei taha oma aia taha kaevandust. Aga praegu ei ole nii, et klaasid majal väriseksid, kui kaevanduses näiteks lõhatakse," ütleb Ollo. Tema sõnul pole inimestel mõtet karta, et nende kaevud kuivaks jäävad ja õhk tolmuseks muutub. "Meie asi on tagada, et vesi olemas oleks. Oma kuludega. Kui vaja, teeme puurkaevud. Meie asi on lahendada tolmuprobleem, kui vajadust on."

Tänapäeva loodussõbralikumast kaevandamisest räägib Ollo sõnul seegi, et nende firma karjääride lähedal on luuramas ja tööliste tegemisi jälgimas nähtud ilveseid, kitsi ja isegi karu.

Ettepanek: looduskaitseala

Nõiakaevu kaitseks kogutavate allkirjadega lubab Ants Talioja pöörduda keskkonnaministeeriumi, valitsuse, riigikogu ja kas või Euroopa Kohtu poole.

Kalev Ollo sõnul järgneksid pikad kohtuprotsessid, kui piirkond enne uuringute ja keskkonnamõjude hindamise lõppemist looduskaitse alla pandaks. "Meie oleme omad kulutused sinna teinud. Miljonid," sõnab Ollo.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee