Eesti uudised

Vigala Sass: vähk on võidetud! (1)

TEET TEDER, 20. veebruar 2010, 09:06
VÕITJA: Aastatetagune taimede ja kiirituse uurimine andis valusa tagasilöögi, kui Sassis kasvaja vohama hakkas.Nüüd, 69aastaselt, loodab ta, et lõikusi rohkem ei tule ja elule rahuloluga tagasi vaadata saab.  ARNO SAAR
Aastaid vähiga võitlust pidanud teadmamees Vigala Sass loodab, et nüüd on vähk võidetud. Arstid on tublit tööd teinud ja jäänud on veel vaid keemiaravi.

"Päikest!" soovib teadlane ja teadmamees Aleksander Heintalu – rahvale rohkem tuntud kui Vigala Sass. See on tere asemel. Kohtume Sassiga tema sõbra ja abimehe Jaak Reinmetsa kodus Pirital, et rääkida tema tervisest, tulevikust, selgeltnägijatest, raamatutest, tarkusest ja Väest.

Üldiselt on Sass ajakirjanduse suhtes pehmelt öeldes võõristav. Tihti ei olevat teda mõistetud nii, nagu ta seda tahtnud oleks.

Samal teemal

20. veebruar 2010, 09:06
20. veebruar 2010, 09:06
20. veebruar 2010, 09:06

"Kui minust on midagi kirjutatud, siis ainus õige asi on minu nimi," ütleb ta kirjutajate kohta varjamatult. Siiski leidis aastaid vähiga võidelnud mees, et inimesed peavad teadma – Vigala Sass on elu ja tervise juures. "Seitse aastat on võideldud ja ma olen praegu puhas," ütleb Sass nii, et kuulen öeldus uhkust.

"30 aastat," ütleb Jaak kõrvalt, et kasvaja hakkas Sassi juba 1970ndate lõpus Moskvas kimbutama, kui ta uuris radiatsiooni mõju taimedele.

Nüüd tahab Vigala Sass arste tänada, sest tänu neile ja oma rohtudele on ta nii kaua vastu pidanud. "Et inimesed ei arvaks, et ma olen põdur ja haige. See aeg on nüüd möödas," annab ta Õhtulehe vahendusel teada.

Sassil on veel vaid keemiaravi ees

Oma esimest kahte operatsiooni Sass ei kiida.

Alul pidi ta kaua järjekorras olema ja kui viimaks lõikus ära tehti, siis öeldi, et edasist ravi ta ei vajavat ja saadeti koju, kuigi Sassi sõnul olnud tal veel vähisiirded sees. "Kaheksa kuu pärast ma nõudsin uut operatsiooni, aga iga inimene ei oska ju nõudagi. Nad ei tea ju sümptomeid," räägib Sass, lisades, et teine lõikus enam ei aidanud, sest siis oli vähk end jälle laiali ajanud.

Alates kolmandast operatsioonist on teadjamees lõikuste ja arstidega rahul. Sass kiidab ja tänab arste. Jaan Tepp sai kolmandal lõikusel põhikolde kätte, Tõnu Vanakesa lõikas välja siirded kopsust neljandal opil – Sassi enda rohud kopsu ei ulatuvat. Pooleli on veel keemiaravi Anneli Elmega.

Enne operatsiooni puhastas Sass organismi vähirakkudest ise, oma rohtudega. Nüüdki võiks ta ravi oma rohtudega jätkata, aga laseb keemiaravi ka teha. "Ma näen siis, mis see keemiaravi on, saan teistele nõu anda. Enamasti jätavad inimesed keemiaravi pooleli, see on ikkagi niisugune ebainimlik ravi – juuksed kukuvad välja, vere kvaliteet langeb. Aga kui ravi pooleli jätta – enamjagu kasvajaid on kroonilised ja kui neid maha ei suru, tulevad nad tagasi."

Sass räägib, et pärast igat vähilõikust tuleb neli aastat järelravi teha ehk nagu Sass ütleb, mürgitada. Haiglates seda ei tehta. "Tänapäeval arstidel ei ole võimalust enam. Ei kutsuta tagasi," räägib Sass, et voodikohad on loetud ja kallid.

Keemiaravi ees on inimestel endal ka hirm. "Inimesed kardavad, ravile ei lähe ja lähevad soolapuhujate juurde. Need võtavad sümptomeid maha, hea on olla ja kui ükskord hakkab häda, siis on hilja juba," räägib Sass, et kõiki ravitsejaid küll uskuda ei tasu. See on kergema vastupanu tee ja kallis pealekauba.

Sass ravi eest raha ei võta.

"Minule tuuakse ainult süüa, ma ei võta ühtegi kopikat. Mõtle ise, kui siit Tallinnast tuleb Saaremaale vana inimene. Ei tea, mis tal seal peres on, pool katastroofi. Kaks-kolm korda praamiga sõita läheb juba tonna. Kus ma siis saan midagi võtta."

Sassile tuuakse koduseid asju nagu moose ja hapendatud hoidiseid.

Sass ütleb, et sensitiiv ja selgeltnägija ei ole üks ja sama. "Sensitiiv tähendab Eesti keeles tundlikku inimest. Sina oled ka sensitiiv, sa oled ju kirjutaja," ütleb ta mulle.

Selgeltnägijad on aga teadlikud inimesed ja seda saab olla ainult selles vallas, mida inimene põhjalikult tunneb. "Kui sa raku ehitust täpselt ei tea, siis võid sa igasugust udu ajada nagu karma ja kosmos, aga see ei aita. Kui sa mingit masinat tehniliselt tunned, siis sa võid vea ära öelda. Nagu nõiadki. Ma käisin autoga töökojas ja üks mees lasi auto käima panna, käis ümber auto, kuulas ja ütles, et see ja see asi on vigased – ka tema on selgeltnägija. Igal alal on olemas selgeltnägijaid," teeb Sass lihtsalt selgeks.

Sassi arvates on see show ja tõsiselt seda võtta ei saa. "Ma ikka lastele ütlen, et näe, ütles ette," räägib Sass, kuidas lood on. "Ma arvasin ka ära, kelle veri seal veretestis oli. See oli loogiline," ütleb ta.

Sassi selgeltnägemisvõimeid katsetati väga põhjalikult Moskvas. Seal mingeid vahelesegamisi ei olnud ja kogu teadmise pidi ta kinnises ruumis paberile kirjutama. Hiljem sai teada, kas eksis või mitte. Ise ütleb ta, et eksida seal ei tohtinud.

Tuleproovist läbi käinutest arvas Sass võib-olla teadvat Nastjat. Õigemini tema vanaema, kes elas siis Pärnus. "Nastja vanaema käis omal ajal palju minu juures. Me saime väga hästi läbi. Ta ravis inimesi käte tunnetusega ja siis ma seletasin, miks ta seda teha saab." Nastja kohta ütleb Sass, et ta on loogiline inimene, intelligent. Telesaate teist hooaega Sass enam ei vaadanud.

Nõidasid ei ole Sassi arvates Eestis ühtegi. "Jürgen Veber on meil nõid. Kui tema meil kuhugi metsarahvaste juurde läheks, siis ta oleks tehtud mees, kuningas," ütleb Sass mulle nii ootamatult, et irooniat ei taba kohe äragi.

Sass unistas saada lennukiks

Kuigi järgmisel aastal saab Sass 70aastaseks, ei tähenda see juubelit. "Juubel on 72. 12aastane on päikesetsükkel. 49aastaselt toodi mulle kitsed. See oli ka juubel. Aga kui üle 50 minnakse, siis enam juubeleid ei peeta, siis hakatakse seljataha vaatama. Ma saan ka nüüd seljataha vaatama hakata, kui kasvajast päris võitu saan. Eks mul rohud jäävad kogu ajaks peale. Selles mõttes päris võitu ei saa," räägib mees, kelle vanust välimuse, olemise, rääkimise ja kuulamise järgi võiks tunduvalt vähemaks hinnata.

Kas nüüd on lõikamistega kõik?

"Tahaks loota," ütleb ta mõtlikult. Aga kindlasti mitte kurvalt.

Küsisin Sassilt, mis ta veel tehtud tahab saada ja ta rääkis raamatutest. Retsepte on Sassil kogunenud ligi 25 000 ja need tahab ta kõik kaante vahele saada. Siis veel elektromagneetikast raamatu valmis kirjutada. "See ei ole vist kõigile inimestele arusaadav, aga ma tahan ta ikkagi ära teha, seepärast, et võib-olla praegu on ta arusaamatu, aga 50 aasta pärast ütleb keegi, et näe, siis juba teati sellest."

Sass on juba kirjutanud paarkümmend raamatut.

Unistuste kohta ütleb ta, et mis siin unistada, tema ei olevat selline elajas, kes unistaks. "Jaa," meenub Sassile. "Kui ma olin teises klassis, 1949. aastal, siis õpetaja küsis, et kelleks sa tahad saada, mis unistus sul on ja ma siis ütlesin, et tahan lennukiks saada. See unistus ei ole täitunud. Ma siis pean püüdma selle poole, et saada lennukiks – lennata igale poole, kus võimalik."

Andsin Sassile meie lehe ka. "Tubli mees, aga viinakuradi küüsis," ütleb Sass esiküljelt vastu vaatava Jan Uuspõllu kohta ja lisab siis muuseas, lehest pilku tõstmata, et viinapahest on lihtne lahti saada. Tuleb vaid teatud teesid juua, mis viinaisu ära võtavad. Kiitlemata ütleb ta, et selles on ta paljusid aidanud.

Lõpetuseks ütleb Sass, et võtab huvilisi vastu Triigi külas Männisalu talus, et näidata seal kasvavaid taimi ja esivanemate rituaaliplatse. Eelnevalt on aga vaja registreerida, sest Sassi päevakava on pingeline.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee