Kommentaar
KOMMENTEERI: kes on teie arvates venemeelsed, keda Made silmas peab?

Venelembeste pealetung Eestis (125)

Tiit Made, 20. augusti klubi, 18. veebruar 2010, 07:08
Eesti on olnud kogu taasiseseisvumise aja Venemaa räige ründamise ja surveavaldamise objekt. Moskvale tegi viha meie pürgimine Euroopa Liitu ja

NATOsse. Seda takistada ei suudetud. Ka euro kasutuselevõtt ei meeldi putinlastele, sest see seob meid veelgi rohkem Euroopa majandusstruktuuriga.

Moskva susib edasi

On kahtlaseid märke, et Vene diplomaatia võib selle küsimusega tegelda Euroopa kuluaarides. Üks ja teine Euroopa asjamees on hakanud viimasel ajal lausuma, et Maastrichti kriteeriumide täitmine üksi ei loe ja viidatakse, et Eesti pole euro kasutamisel jätkusuutlik. Sellest on liiga sageli juttu ka Venemaa telekanalite uudistes ja mõttevahetustes. Hirmutatakse, et euro kurss üleminekul ei pruugi olla 15,6 krooni. Ühtäkki on isegi europarlamenti hakanud häirima, et Eestis on suur tööpuudus ja seetõttu ei peaks me eurot saama. Lätlased on elavnenud ja räägivad nüüd, et kui eestlased euro saavad, kahjustab see nende majandust. Mobiliseeritud on ka kohalikud hirmutajad, kes on hakanud väitma, et euro ei too mingit õnne, selle tulekuga kaasnevad suured ohud, Eestist võib saada Saksamaa provints, euro võib tuua kehvema tervise jne.

Kui Venemaal läks aprillimässu organiseerimine aia taha ja siinne viies kolonn osutus vaatamata professionaalsele välismaisele juhtimisele abituks, orienteeruti seal, kus vaja, kiiresti ümber. Kui jõuga ei saa, tuleb saada nõuga. Oli vaja oluliselt laiendada juba ettevaatlikult tegutsevat kohalikku venemeelset arvamuse kujundamise meeskonda. Sama taktikat oli praktiseeritud 1940. aasta sündmuste eel ja ajal. Siis osutus see tegusaks. Viimaste kuude sõnavõtud ajakirjanduses on näidanud, et nüüdseks on vastav kollektiiv sisuliselt komplekteeritud ja ülesanded välja jagatud.

Kuues kolonn Eestis

Venemeelsete totaalrünnak paistab hästi silma, kui arutatakse presidendi Moskvasse mineku vajadust. Kremlil on hädasti tarvis, et kõik nende mõjupiirkonda arvatud vasallide liidrid seisaksid 9. mail Kremli müüri juures reas. Venemeelne arvamusliit, keda võiks kuuendaks kolonniks nimetada, kiidab, et tuleb minna. Moskva aga seab eestlastele kutse saamiseks tingimusi. President peab vabandama Aljoša ümberpaigutamise pärast. Saab näha, kuidas Toomas Hendrik Ilves seda teeb, kui ta ikka tahab okupante austama minna.

Veelgi ägedam rünnak tuli Tartu rahu aastapäeval. Moskvat häirib piirilepingu preambula, kus Tartu rahu on kirjas määrava tähtsusega. See dokument on õieti meie ainus trump suhtlemisel Venemaaga. Moskva tahab selle tühiseks tunnistada või mööda hiilida. Kuues kolonn elavnes. Tartu rahuleping polevat piirilepingu sõlmimisel oluline. Pragmaatiline olevat sellest üldse loobuda või loobuda vähemalt preambulast. Teatati, et Tartu rahu seadustas retsidebande kokkuleppemenetluse järgi. Viibutati näppu, et mingi kindla ajaloolise perioodi külge klammerdumine ei pruugi riigile ja ühiskonnale alati kasulik olla, vaid tulevat õppida inimkonna ajaloost. Keegi ütles, et Eesti poliitika polevat jalgratas, mis püsib hästi püsti siis, kui sellega kiiresti lääne suunas kihutada. Eriti rafineeritud demagoogia on väidetekompleks, et Tartu rahulepingus olevat punkte, mis kujutavad endast ohtu Eesti iseseisvusele. Tartu rahuleping annab Narva elektrijaamade jahutusvee Venemaale, Eesti lubas olla neutraalne, seal on idapiiri kirjeldus, mis enam ei kehti jne.

Venemeelsete välimääraja

Kes on see venemeelne arvamusliidrite kuues kolonn? Nimesid nimetamata võiks välja tuua järgmised tüüpkonnad:

Segaverelised. Igati tublid Eesti kodanikud, kuid esimesel võimalusel lööb välja, et veri on paksem kui vesi. Arvamus, kui seda küsitakse, ajab nii-öelda Eesti asja itta ja taunib läänemeelsust.

Äramoositud. Venemaa poliitilise eliidi ja diplomaatilise tegutsemise aabitsatõde ütleb, et sõpru peab ostma, sest kõik on ostetav. Kedagi kutsutakse külla, kus demonstreeritakse erilist lugupidamist. Tehakse kingitusi. On kingitud hobuseidki. Rutiiniks on lõunale kutsumine, kiituste ja tunnustuste mesimagus jagamine. Selle taga on eeldus, et järgneb vastuteene. Meelepärane arvamus, soodne otsustus, vähemalt kriitikast hoidumine. Äramoosituid tundub viimastel aastatel aina juurde tulevat.

Ärimehed, kes on panustanud idanaabrile ja kardavad vaba lääne turgu. Kellelegi on vaja toorainet, teisele soodsaid kaupade realiseerimise või transiidi tingimusi, kolmandatele on hädavajalik hoida oma idapiiritagust firmat elus. Antakse mõista, et kõik see on võimalik, kuid ütle ja tee seda, teist ning kolmandat! Üks Venemaaga kirglikult äri ajav eestlasest suurtööstur teatas isegi ühel mõttevahetusel, et kui ministeeriumi eesotsas on eestlane, siis peab kantsler olema vene rahvusest.

Sotsiaalintellektuaalid. Need on roosakas-punased teoreetikud, sotsioloogid või muud ühiskonnateadlased, kes omamoodi 1940. aasta juunikommunistide modifikatsioonina näevad ka seal paradiisi, kus valitseb totaalne põrgu ega häbene kus tahes ja mis tahes küsimuses laulma kaasa "jumal keisrit kaitse" ühendkooris.

Konjunktuurpoliitikud on laias plaanis kõige ohutumad, sest nemad vajavad hääli, kuid võivad selle nimel teha halbu otsustusi. Mõni, kes on valimistel läbi kukkunud, võib emotsionaalselt hüüatada, et nüüd on vaja venelastega tööd teha, sest konkurent on seda teinud ja edu saavutanud. Mõni valitseja tunnetab oma nahal survet ja on valmis loobuma piirilepingu preambulast ning kinnitab, et raudteerööbaste laiust ei muudeta.

Aktuaalne olukord ei ole üldiselt kõige parem. Idanaaber on saanud osale arvamusliidritest küüned taha ning organiseerinud Pravda kogemustest lähtuva töötajate kirjade avaldamise, mis tavaliselt valmistavad ette mingit haisvat aktsiooni.

Tuleb valvsust tugevdada, härrased!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee