Õppekava koostamise eestvedaja, haridusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnisson ütleb seepeale: "Päris rahul ei ole mitte keegi, aga ei tohiks olla neid, kes võiksid ütelda, et neile on selgelt liiga tehtud." Töö on suur, sama suur kui teistes riikides, aga Eestis on ju vähe raha ja vähe eksperte, nendib ta.

Õpilaste koormus ei vähene

Kristo Peterson Õpilasomavalitsuste Liidust ütleb, et üldine arvamus uuest õppekavast on üsna hea. Ent ta lisab kohe, et põhieesmärki – vähendada õpilaste koormust – see ei täida.

"Õppekava oli vaja, aga seda oleks võinud väheke pikemalt teha. Meie soovitus oli ka, et oodata tänane arutelu ära," arvab ta ja on kindel, et kuigi kava juba vastu võeti, tuleb sisulist tööd selle kallal jätkata.

Peterson on mures veel sellepärast, et ei oska arvata, kust riik õppekava tarvituselevõtu rahastamiseks kroone võtab.

Mark Soosaare sõnul on uus õppekava nagu puust vundamendiga ja kivist sõrestikuga hoone, kuhu püütakse sisustust sisse tassida. Alustada tulnuks tema arvates sellest, et Eesti oleks pidanud otsustama kohustusliku keskhariduse kasuks.

"Praegu ei tohiks enam leppida sellise poolpiduse põhiharidusega... Seda enam, et uue õppekava järgi õpilaste koormust hoopis vähendatakse," ütleb Soosaar.

Kuna uus õppekava faktipõhiseid teadmisi enam nii palju ei hinda, peab Tallinna Ülikooli esindaja väga hapraks piiri selle vahel, kust maalt võib faktiteadmised tagaplaanile tõugata.

Tartu Ülikooli esindaja Margus Pedaste sõnul muudab uus õppekava õpetajate tööd niivõrd, et selle rakendamiseks tuleb riiklikult reguleerida ka õpetajate esma- ja täienduskoolitust.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) hinnangu vahendab lektor Urve Läänemets: põhikooli ja gümnaasiumi õppekava vahel olulist vahet ega haridustaseme tõusu näha ei ole, kuigi gümnaasium peaks ju põhikoolist tasemelt kõrgem olema.

Valikõppeaineid ja isiksusekeskset lähenemist ta tunnustab, aga sellega on mindud liiale. "Liigne valikuvabadus seab kahtluse alla ühtsuskooli põhimõtted," ütleb Läänemets, et isegi TTÜs on valikainete osakaal väiksem kui vastses gümnaasiumi õppekavas. Liigne valikainete paljusus loob vajaduse tasandusõppeks, mis nõuab uut ressurssi ülikoolidelt ja õppuritelt. Juba praegu korraldatakse TTÜs tasandusõpet eesti keeles ja matemaatikas.

Õpilaste koormuse vähenemist, mis oli õppekava üks suuremaid eesmärke, Läänemets ei näe. "Oluliselt on kasvanud sellise iseseisva töö maht, kus siiski on endiselt vaja õpetaja juhendamist."

Kooli lõpetamise tingimused on mitmeti tõlgendatavad ja eksamikorraldus üldisemalt vajab veel põhjalikku arutelu. Veel enam, vastuvõetud õppekava ei vasta ootustele, mida sisaldab Eesti kõrghariduse strateegia 2006–2015.

Õppekava rakenduskava puudub ja Lukas pole rahastamisskeeme avalikustanud.

Juba uutele õpikutele kulub 390 miljonit

Õppevara kohta ütleb Läänemets: "Ilmselt on väga raske leida autoreid, kes nõustuksid koostama õpikuid suhteliselt vastuolulise õppesisu alusel."

Ka Eesti Kirjastajate Liit peab põhikooli ja gümnaasiumi õppekava identseteks, öeldes, et erinevused on vaid sõnamängudes.

Kirjastajad leiavad ka, et õppekava tulemused ei lähe selle sisuga kokku ja õpilasi ülehinnatakse selgelt. Näiteks esimese klassi lõpus, 8–9aastaselt, peaks õpilane suutma teadvustada omaenda seksuaalset rolli. Õppesisus seksuaalsust kajastatud ei ole.

Kirjastajate Liidu hinnang kattub teiste omaga: majanduslikult on õppekava rakendamine riigile liialt koormav. Juba uute õpikute peale kulub liidu arvutuste kohaselt 390 miljonit krooni, millele lisanduvad veel õpetajate koolituskulud.

Tea kirjastuse kinnitusel on mõned koolid kirjastajale õpikute eest muide siiani võlgu.