Eesti uudised

Loomaaed leinab (32)

Agnes Kuus, 20. jaanuar 2010, 07:07
BRONTO TÜTREGA: Kiskjate ja paksunahaliste talitaja Anne Saluneem leiab, et Britale (fotol) ja Piigale oleks paremgi, kui uut isast neil päid segi ajama ei tooda.  TAIRO LUTTER
Lühikese vahega suikus Tallinna loomaaias igavesele unele kaks väärikat asukat. Esmalt läks teise ilma amuuri tiiger Bronto, eile öösel järgnes talle Euroopa vanim ninasarvik Murray.

"Meil on täna leinapäev," ohkab 45 aastat Tallinna loomaaias töötanud Anne Saluneem. Eile hommikul tööle tulnud talitajad leidsid surnuna ühe oma suurima lemmiku, ninasarvik Murray, keda hellitavalt kutsuti Mörriks. "Päev varem oli ta täiesti tavaline, sõi isukalt ja peeretas terve paksunahaliste maja täis," muigab Saluneem.

Tema rahustuseks tuli Mörri lõpp kergelt. Euroopas ninasarvikute eluea rekordi püstitanud Mörri suri 40aastaselt vaikselt ja pikalt piinlemata. "Me ise arvame, et tal võis süda üles öelda, aga eks lahkamine selgitab täpsemalt," arutleb Saluneem.

Mörri fenomen oli Saluneemi sõnul tema võrratu iseloom ja võluv välimus. "Ta oli selline mõnus, pehme siidise mokaga ja need võrratud näoilmed, kui ta mõnuga sõi. Muhe ja leplik sell. Kartis vaid mehi ja autosid," kiidab Saluneem. Kes teab, kust autode ja meeste kartus pärineb, kuid elu jooksul tuli Mörril nii esimeste kui ka teistega palju kokku puutuda – Keenias vabaduses sündinud loom jõudis enne, kui ta 1988. aastal Tallinna loomaaeda toodi, pendeldada korduvalt Tšehhi ja Šveitsi loomaaedade vahel.

Tiiger oli hea ja väärikas poiss

"Loomadel on tunded ja mina võin küll öelda, et Piiga kurvastas, kui Bronto läks," räägib Anne Saluneem teisest lahkunust, 11. jaanuaril surnud amuuri tiigrist Brontost. Tallinna loomaaias said tiigrid koos olla 1998. aasta augustist, kui kümnekuune Bronto Moskva loomaaiast Tallinna toodi. Piiga ja Bronto olnud kui öö ja päev, üks uudishimulik ja hea suhtleja, teine umbusklik ja pahuralt omaette hoidev.

"Bronto oli varem nagu metsloom, söömas käis ainult öösiti, päeval oma nina ta siseruumist välja ei pistnud ja kaks kuud ei olnud seal võimalik koristamas käia," meenutab Saluneem.

Niipea, kui Bronto Piigaga ühte puuri pandi, sai temast Saluneemi sõnul ühtäkki hea ja rahulik poiss. "Hiljem ongi emased olnud need lehtsabad, kes pahandusi teevad, ja Brontost sai väärikas tiigrihärra," räägib Saluneem.

Bronto ja Piiga esimene pesakond sündis 2001. aastal. Paraku ei ole Piiga olnud võimeline oma poegi imetama ja kaks alakaalulist kutsikat surid. Tiigripaari järglastest on eluvõimelisteks osutunud vaid kaks, emase naaberboksis elav üheksa-aastane Brita ja temast mõni aasta noorem Klaipeda loomaaeda viidud Banga.

Ka Bronto katsed teiste emastega järglasi saada ei õnnestunud. Möödunud sügisel oli plaanis Brontoga Riias uuesti katsetada, kuid siis tema tervis ootamatult halvenes. Bronto muutus rahutuks, kõndis edasi-tagasi, oli pahur ja närviline, lõpuks hakkas seedimine streikima ja söömisest keeldunud võimas loom kaotas suure osa oma kehakaalust. "See oli ahastamapanev. Oleme siin nagu kiviajas, ei ultraheli ega röntgenit, ravimine käis pimesi," ohkab Saluneem. "Saime alles lahkamisel teada, et tal oli kasvaja."

Operatsiooni, mida Bronto päästmiseks kavandati, loom ära oodata ei jõudnudki.

Uut tiigrit ja nina-sarvikut niipea ei tule

Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on kahe ajaliselt nii lähestikuse surma põhjuseks see, et loomad lihtsalt vananevad.

Pärast surma ootab Brontot ja Mörrit sama saatus, nende maiste jäänustega tegelevad edasi loodusmuuseum ja maaülikool, et valmistada luustikest skeletid ja nahast topised.

Uut isast tiigrit ei soetata enne, kui loomaaial pole valmis praeguste kitsaste puuride asemel tiigriorg. Sellest aga on praegu olemas vaid idee ja koht.

Kaalu sõnul on aga loomaaed noore ninasarvikutepaari ootelehel ja uued selle liigi esindajad võivad Tallinna saabuda hiljemalt nelja aasta pärast, kui peaks lõppema paksunahaliste maja teise poole renoveerimine.

Aastas kulus kummagi looma toidule 55 000 krooni. Bronto lemmikuteks olid liha kõrval piimaga segatud toored munad. Mörri maiustas okste ja lehtedega.

Kuigi Kesknoored lubasid mullu kevadel Mörri toetuseks raha koguda, vihjates sellele, et Keskerakonna juhti Edgar Savisaart on sageli ninasarvikuna kujutatud, ei olnud Mörril surres vaderit. Kaalu sõnul käis vajamineva summa kokkusaamine Kesknoortele üle jõu.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee