Eiki Nestor: vajame pensionireformi (11)

Margo Pajuste 18. detsember 2009 07:03
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor leiab, et enne kui tõsta pensioniiga, tuleb praeguste riikliku vanaduspensioni saajate seast eraldada inimesed, kel on õigus varem pensionile minna tervistkahjustava või pingelise töö tõttu.

Pensioniea tõus kahandaks riigi kulutusi pensionide väljamaksmiseks 8%. Ühes kuus on praegu pensionideks väljamakstav summa kokku 1,325 miljardit krooni. Halbadest töötingimustest tulenev varasem pension moodustab sellest 166 miljonit. See teeb üldsummast ca 12,5%.

Nestori ettepaneku kohaselt peaks tulevikus neile, kel selleks õigus, varem pensionile mindud aastate eest pensioni maksma fondist, kuhu teevad sissemakseid ettevõtted, kus nad töötasid.

Saan aru, et teie peamine ettepanek on siduda lahti vanaduspension ja varem pensionile siirdumist võimaldav nn tööpension?

Ülaltoodud numbrid näitavad, et uus tööpensionide süsteem annaks rohkem kokkuhoidu. Seetõttu olen ma juba kümme aastat veendumusel, et enne kui me teeme ükskõik mida riiklikus pensionikindlustuses, on vaja luua uus süsteem nendele inimestele, kes teevad täna tervistkahjustavat või pingelist tööd ja oma-vad seetõttu täiesti põhjendatud ootust õigusele minna varem pensionile.

Praegune süsteem on selles mõttes ebaõiglane, et varem pensionile minejate kulud kaetakse riiklikust pensionikindlustusest. Kuigi nende tööandjad, on siis tegemist teater Estonia või Estonia kaevandusega, vahet ei ole, maksavad sotsiaalmaksu sama palju kui teised tööandjad.

Süsteemi loomine on vindunud juba kümme aastat?

Uus süsteem on tõesti juba laias laastus kümme aastat tagasi välja mõeldud. Eelmises koalitsioonis, kus meie ka olime, arutati Padari ja Maripuu poolt väljapakutud variant kabinetis läbi ja tähtaeg selle kindlustuse loomiseks ja eelnõu koostamiseks oli selle aasta sügis. Võib arvata, et meie kõrvalejäämisega valitsusest ei pea seda enam keegi tähtsaks. Kui ma sel nädalal infotunnis pärisin peaministrilt, kuhu see eelnõu jäänud on, ütles ta, et tuleb paari kuu pärast. Mina kardan, et nad ei tee seda, kuna see ei paku neile huvi. Aga pensionikindlustussüsteemi kulutuste seisukohalt on see veelgi pakilisem kui lihtsalt kirvega niimoodi pensioniiga tõsta.

Võtame puust ja punaseks – kui need lahti siduda, kas vanaduspensioni saajatele jääb rohkem raha?

Jah. Praegune süsteem on ebaõiglane just nende pensionäride suhtes, kes lähevad n-ö normaaltingimustel pensionile. Tervistkahjustavate ametite ja pingeliste tööde pensionid pärinevad nõukogude ajast. Juba sel ajal maksid need ettevõtted sotsiaalmaksu rohkem. Kui Eesti vabariik tuli, kehtestati kõigile ühesugune sotsiaalmaks 90ndate alguses – kindlas teadmises, et varasem pensioniõigus tuleb kindlustada täiendava rahaga, aga seda kindlustust pole seni veel loodud.

Mida ma püüan tõestada, on, et kuigi valitsus oma rinna paljaks võtab ja teatab, et ta teeb väga riigimeheliku otsuse, on tegelikult veel pakilisemaid asju, mida teha ja me saame selle kaudu veel parema tulemuse.

Varem pensionile minejale endale ju midagi ei muutuks?

Need, kellel on õigus minna varem pensionile, lähevad ka tulevikus varem pensionile, ainult see on omaette kindlustus ja nende tööandjad teevad sinna eraldi sissemakseid. Sel ajal, mil inimestel pensioniiga varem kätte jõuab, näiteks viis aastat, saavad nad pensionit sellest fondist. Kui neil jõuab kätte vanaduspensioni aeg, siis hakkavad nad saama riigi käest pensioni edasi. See ei peaks ka ettevõtjatele kalliks minema tegelikult, täiendav makse ei oleks väga suur.

Miks siis selle asemel ikkagi pensioniiga tõstetakse? Kas sellepärast, et peale hakkab maksma tööandja ja parempoolsed erakonnad ei taha neile lisakulusid kehtestada?

Olen Ansipiga sel teemal (pensioniea tõus – toim) vaielnud 2007. aasta kevadest saadik. /---/ Sageli süüdistatakse teda populismis, eks ta tahab kangesti näidata, et on vahel riigimees ka. Võimeline ka ebapopulaarseid otsuseid tegema, mina selle taga midagi muud ei näe. Kui ta natuke oma nõunikud arutama paneks, näeb ta isegi, et see koht, kus riiklikku pensionikindlustust annab mõistlikumalt kokku tõmmata, on hoopis mujal. Pensioniea tõstmiseni jõuab Eesti riik ka kunagi, aga pärast seda, kui need esimesed ja kiired asjad tehtud on.

Pensioniiga tuleb meil ju niikuinii tõsta, elanikkond vananeb kõikjal Euroopas.

Pensioniiga on tõstnud kõik Euroopa riigid. Kus on see 65, kus juba 67, kus on nii nagu meil – need ead on riigiti väga erinevad.

Tõstmise põhjuseks vähenev sündimus ehk halvenevas demograafilises situatsioonis hoitakse sellega pensionäride ja tööealiste inimeste vahekorda paremas seisus. Teiseks põhjuseks on loomulikult keskmise eluea tõus.