Eesti uudised

Allilmaliider Kalev Kure tapmist ümbritseb endiselt saladusloor (60)

Imre Kaas, 1. detsember 2009, 00:00
SÜNDMUSPAIK: Kalev Kurg tulistati surnuks 2005. aasta novembris oma kodu juures. Tapja on tänaseni tabamata.  Küllike Rooväli
16. november 2005. Mõni minut enne kella üheksat sõitis ärimees Kalev Kurg koos elukaaslase ja lapsega Tallinnas Lükati teel Hummeriga oma kodu juurde. Eesti allilmaliidriks tituleeritud mees jõudis vaevalt autost välja astuda, kui kõlas automaadivalang. Lahkamisel leidsid uurijad 44aastase Kure kehast üle 10 kuulihaava.

Kuigi Kalev Kurg oli olnud politsei huviväljas ja teda oli varem korduvalt kohtulikult karistatud, püüdis ta end elu viimastel aastatel näidata legaalse ärimehena. "See raskendab uurimist, sest ei ole selget motiivi," ütles prokuratuuri pressiesindaja toona.

Kure tapja on tänini tabamata.

2005. aastal olid allilmategelased rohkem hõivatud vallutatud positsioonide hoidmisega ja iga valuküsimust enam vägivallaga ei lahendatud.

Samal teemal

Mis võis siis ikkagi vahekorra nii teravaks ajada, et Kalev Kurg tapeti?

"Ma arvan, et kriitiline piir ületati siis, kui enam kokkuleppele ei jõutud. Kui ärimaailmas võib-olla ei tapeta, aga lastakse konkurent kuidagi teistmoodi põhja – majanduslikult ja kavalusega –, siis selles maailmas on kriitilisemaks kasvatusmeetodiks tapmine," ütleb kuni 2003. aastani keskkriminaalpolitseid juhtinud Andres Anvelt.

Endine kriminaalpolitseinik Koit Pikaro toob vabas järjestuses välja lausa kolm võimalikku põhjust. "Võib-olla see, et mingi narkokoguse toimetamisel läbi Eesti oli ta nii-öelda garandiks ja ei täitnud seda kohust. Või omastas ta sealt liiga suure osa. Teiseks võib alati kõne alla tulla võimuvõitlus. Ja kolmandaks võis selle põhjustada ka Kalev Kure enda käitumine. Just see, et ta armastas nii-öelda võimelda ja käia ning esineda – rõhutada, kes ta ikkagi on. Lisaks liiga lähedased suhted õiguskaitseorganitega," arutleb Pikaro.

Keskkriminaalpolitsei vanemkomissari Ivo Kolgi sõnul on mõrvaversioone tõepoolest palju. "Aga arvestades selle kuriteo olemust – tegemist oli ilmselt tellimusmõrvaga –, siis võis see olla tingitud erinevate kuritegelike gruppide vahel tekkinud lahkhelist," ütleb Kolk isikliku arvamuse.

Kas tapmine saab lahenduse?

Ligi aasta pärast Kalev Kure tapmist saatis keskkriminaalpolitsei pressiosakonna kaudu meediale kaks fotorobotit. Ettevaatlikult nimetati neid mehi pelgalt tunnistajateks, kes võisid anda vihjeid allilmaliidri tapmise kohta.

Siiski on keskkriminaalpolitsei uurijad kindlad, et kriminaalasi ei pruugi lõppeda toimiku sulgemisega 2015. aastal, kui mõrvast möödub 10 aastat.

"Praegu ei ole tõesti kogutud selles mahus tõendeid, et prokuratuur saaks kellelegi süüdistust esitada," möönab Kolk. Siiski rõhutab ta kohe, et säärased kuriteod hakkavadki tihtipeale hargnema alles aastaid pärast toimepanemist: "Jälitustöö jätkub."

Koit Pikaro ütleb, et ta ei usu legendi sellest, justkui oleks Kurg oma elu viimaseil kuudel tahtnud allilmast eemale tõmbuda.

"See on ilus jutt, mida võivad levitada nii tema lähikondlased kui ka need mitme struktuuri politseinikud, kes temaga suhtlesid. Tema olukorras kõrvale tõmbuda poleks olnud nii lihtne. Ja ka viimastel kuudel ei käitunud ta tagasihoidlikult," räägib Pikaro.

Kurg tahtis olla Eesti oligarh?

Andres Anvelt tunnistab, et nendegi jaoks polnud Kurg tavaline spordilembene ärimees. "Eks Kalev Kure nimi käis meil läbi igast tõsiseltvõetavast organiseeritud kuritegevusega seotud uurimisest. Kurg oli tegija, keda me proovisime kui mitte kinni püüda, siis nõrgestada tema tegevust ja tema grupeeringut," seletab Anvelt.

Kurg oli üks neist kuritegeliku maailmaga seotud inimestest, kes elas laialt ja jõudis sellega ajakirjandusse. Tema 40. sünnipäeval esines näiteks ansambel Terminaator ning kohal oli mitmeid avaliku elu tegelasi. Ka poliitikuid. Just sellist liigavalikku elu peavad paljud praegused ja endisedki kriminaalpolitseinikud üheks tema tehtud veaks.

"Et ta proovis end näidata oligarhina ja osas eluvaldkondades lausa patroonina, see tõukas temast eemale mõned kuritegeliku maailma esindajad ja neil tekkis soov kellegi teise alla ühineda. Seega võib kaudselt tõesti öelda, et meedia mõjutas võimuvõitluse jõudmist järgmise tasemeni," räägib Anvelt.

Kalev Kure tapmise asjaoludest ning organiseeritud kuritegevuse kujunemisest ja arengutest Eestis räägib lähemalt tänane Kanal 2 politseisaade "Krimi".

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee