Eesti uudised

Kuldkalake Sindi paisus  (16)

Urmas Kaldmaa , 16. november 2009, 00:00
SINDI KULDKALAKE: Eesti riik ja Euroopa Liit pakuvad Sindi paisu eest selle praegusele omanikule 18,5 miljonit krooni. Foto: Urmas Kaldmaa
Riik pakub erafirmale 18,5 miljonit krooni, kuid see ajab sõrad vastu!

Erinevalt paljudest majanduskriisis lämbuvatest Eesti firmadest terendab seitse aastat tagasi esmapilgul kasutu Sindi paisu ostnud AS Raju ees tulus aasta ning miljonitesse kroonidesse ulatuv kingitus Euroopa Liidult ja Eesti riigilt.

Viimati nimetatud kuldkalakest pakub AS Rajule keskkonnaministeerium, kes on teinud erafirmale ettepaneku müüa Pärnu jõel asuv Sindi pais 18,5 miljoni krooniga riigile. AS Raju esindaja Ants Saks pole salanud, et firma ostis paisu kõigest umbes kolme miljoni krooni eest.

Vaheltkasu ei taha

Riigi pillav käitumine masu ajal on ootamatu, kuid veelgi ootamatum on Raju vastus. Erafirma lükkas riigi helde pakkumise tagasi ja nõuab tervelt 59 miljonit. Saksa väitel ei ole AS Raju aga tegelikult isegi nii suurest rahast huvitatud. Parema meelega jätaks firma paisu endale ja ehitaks sinna 1,3megavatise võimsusega elektrijaama. Raju ühe omaniku Andres Piiberi sõnul on firma valmis selleks investeerima 50 miljonit krooni, sest projekt olevat nii kindel, et välismaa pankadelt raha laenamisega raskusi ei teki.

«Me ei taha vaheltkasu teenida,» raiub Saks. «59 miljoni nõudmisega tahame panna riigi mõtlema. Võib-olla on 18,5 miljonit riigile tõesti nii väike raha, et see makstakse silma pilgutamata ära ja keegi ei märka midagi. 59 miljoni juures ehk hakatakse mõtlema, kas tasub nii suurt summat huugama panna.»

Ainus, mida AS Raju riigilt tegelikult tahab, on ehituskeeluvööndi vähendamine Pärnu jõe paremkaldal. See annaks võimaluse jõeäärsele maaribale ehitada kalatrepp, mida mööda kalad kudemispaikadesse pääseksid, seletab Saks.

Turuväärtus

Keskkonnaministeerium ei soostu ehituskeeluvööndit vähendama. «Kaladele tuleb läbipääs igal juhul rajada,» on keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv küll nõus, ent jah-sõna ütlemast kammitseb teda kartus, et erafirma ei suuda töötavat kalatreppi rajada. Taganeda ELi nõudest pole aga kuhugi, sest vastasel korral ähvardavad Eesti riiki suhkrutrahvidega võrreldavad karistused. «Seetõttu peamegi läbirääkimisi paisu võõrandamiseks,» lisab Talijärv, kelle arvates võiks jõele rajada paiskärestiku – siis pääseksid kalad läbi ja Sindi paisjärv jääks alles.

Hind 18,5 miljonit tuleneb turuväärtuse eksperthinnangust, mille keskkonnaministeerium tellis kinnisvarafirmalt LVM. Kuigi Sindi paisule pole veel midagi ehitatud, võttis kinnisvarafirma keskkonnaministeeriumilt saadud lähteülesandele tuginedes paisu hindamisel arvesse ka olematu hüdroelektrijaama väärtuse, vajalikud investeeringud ja elektrienergia tootmisest saadava kasumi.

AS Raju küsitud 59 miljonit peegeldab aga praegu olemasoleva paisu ehituslikku hinda.

Vaidlus keskkonnaministeeriumi ja Raju vahel jätkub. Nüüd on ka Raju tellinud kinnisvarafirmalt paisu turuväärtuse eksperthinnangu, mis peaks valmis saama detsembris. Seejärel loodavad pooled jõuda kompromissile.

Riiki sunnib miljoneid välja käima Euroopa Liidu vee-raampoliitika direktiiv, mis nõuab kõigi pinnaveekogude heasse kvaliteediklassi viimist 2013. aastaks. Keskkonnaministeeriumi arvates takistavad Eestil selle eesmärgi saavutamist peamiselt jõgedele rajatud tammid ja paisud, mis tõkestavad kalade pääsu kudemispaikadesse.

Tegelikult on 59 miljonit, mis Raju nõuab, riigil põhimõtteliselt olemas, sest EL on valmis rändetakistuste kaotamist toetama. Septembri algul kinnitas valitsus selleks mõeldud 97 miljoni krooni suuruse investeerimiskava.

Ettenägelik äriprojekt?

Kuidas ja miks on lagunev ja esmapilgul kasutu pais äkki muutunud tulusaks kuldkalakeseks? On selle taga ettenägelik äriprojekt või lihtsalt juhus?

AS Raju ostis Sindi paisu 2002. aasta detsembris, s. o. kaks aastat pärast Euroopa Liidu vee-raampoliitika direktiivi vastuvõtmist ja poolteist aastat enne Eesti ühinemist ELiga. Seega olid Euroopa direktiivid sel ajal juba teada ja Eesti saamine ELi liikmekski peaaegu kindel. Kas Raju oskas edasisi sündmusi ette näha ja haistis kergesti saadavat raha? Firma esindaja Ants Saks ei tee saladust, et kõigi asjasse puutuvate dokumentidega oldi kursis, kuid eitab kategooriliselt paisu ostmist vaheltkasu saamise eesmärgil.

Rajule kuulub peale Sindi paisu paremkaldal asuva kinnistu veel seitse kinnistut Lääne-Virumaa ja Harjumaa jõgede ääres. Need on samuti kalade rändejõed.

Raju ühe omaniku Andres Piiberi sõnul on firmal Loobu jõel töötav Joaveski elektrijaam, kavas on jaam rajada ka Valgejõele Nõmmeveskile. Ülejäänud kinnistute kohta märkis Saks, et neil on mitmesugused hooned, mitte paisud või veskitammid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee