Kommentaar

Peremees ja puudel  (6)

Tiit Made, talusulane , 9. oktoober 2009, 00:00
Ühes külas oli rikas talu. Talu kuulus küla viie rikkama majapidamise hulka. Seal oli lehmi ja hobuseid, sigu ja kitsesid, kanu ja kalkuneid. Kuid kõige rohkem oli lambaid ja hanesid. Lambad muidugi hoidsid kokku ja määgisid lojaalselt kõikjal, kus võimalik. Haned olid tigedad ja kippusid kõiki tagumikust näksima.

Puudli murekoorem

Talu asju korraldas tagakamber. Seal oli nikerdatud täispuidust antiiksel toolil koha sisse võtnud peremees. Peremehel olid jalas nahkpüksid, seljas vanaaegne ja pisut kulunud talukuub ning peas uhke kauboikaabu.

Ühe külavälise peremehe kingitus. Tema kõrval liputas saba puudel ja vaatas peremehele sügavalt silma. See oli ilus ning suursugune kuningpuudel. Tal oli nii musta kui valget karva. Aga sabaots oli sinine. Talu elukatele torkas silma, et puudlil oli ühtelugu habe ajamata ning vähese liikuvuse pärast oli ta tublisti ülekaalus. Puudlile meeldis käia väljaspool küla esinemas ja rääkimas, kui varakas talu neil on ning kuidas tema on selle õitsele löönud.

Tagakambris oli mõnda aega asju arutamas ka siiami kass. Kuid peremees viskas ta sealt välja. Kass nimelt muud ei teinud, kui näugus kogu aeg ja igal pool, oli laisk, ei püüdnud hiiri ning nõudis peremehelt palju head toitu, mida peremehel polnud alati anda. Kui kass ei käinud asjal enam oma liivakastis ja sortsutas igale poole, viskaski peremees ta tagakambrist välja.

Peremehe puudel oli tagakambrist välja minnes rahulolematu. Ta oleks tahtnud rohkem sõnaõigust. Ta andis talu raadiosõlme taksile mõista, et võiks ise olla peremees. Kui peremees otsustas talu poolt saata külanõukogusse sama voliniku, kes seal oli juba olnud, läks puudlil hing täis.

Ta teatas taksile, et tema pole nõus, sest on paremaid kandidaate. Volinik on küll hästi kammitud ja lõhnastatud, kuid paistvat silma pealiskaudsusega, ei vasta esitatud küsimustele, räägib palju ja segaselt ning kasutab külaväliste autoriteetide nimesid, keda puudel ei tunne.

Talu tagakambrijutud

Pealegi on volinik öelnud, et tema tahab hästi läbi saada huntide ja lammaste, karude ja mesilaste, koerte ja kasside, öökullide ja hiirtega. Igaühega. Puudlile see ei meeldinud ja ta kuulutas, et tema on selle voliniku vastu. Peremees noogutas mõistvalt ja ütles: kuula, puudlinäss, volinik ära ja anna siis oma nõusolek. Puudel kutsuski voliniku jutule ning teatas pärast jutuajamist, et paremat volinikku pole talul välja panna.

Ümber talu luusisid kogu aeg kährikud. Palju kährikuid. Nad tahtsid peremehe asemel taluasju ajada. Üksi aga hammas, ehkki terav, peremehe peale ei hakanud. Nad pöördusid abi saamiseks ümber küla luusiva karu poole, kes oleks tahtnud külas ise valitseda. Peremees ning eriti puudel kartsid karu. Nad olid ajanud asjad niikaugele, et karu ei saanud külla sisenemise luba.

Karu oli aga tore ja uhke loom ning külavanem oleks tahtnud temaga pokkerit mängida. Ütleski siis külakõrtsis möödaminnes peremehele: ära punni vastu, las karu tuleb. Peremees kartis külavanemat, õieti tahtis talle meeldida ja lubas ilma puudlilt küsimata, et tulgu külla, aga tallu teda ei lase.

Puudel oli sügavalt solvatud. Mesilased lõid karu tulekust kihevile. Hakkas liikuma jutt, et peremees tuleb ametist maha võtta. Puudel ütles, et peremees on astunud ämbrisse ja teda ei saa usaldada. Siiami kass võttis asjaajamise enda peale. Kährikud, need karu sõbrad, kiitsid takka, et võtke jah maha.

Peremees võttis asja rahulikult. Kutsus puudli tagakambrisse. Rääkis temaga isalikult. Kui talu üldkogu hakkas peremeest ametist maha võtma, oli puudel vakka nagu kult rukkis. Parem ikka see peremees, sest paremat polevat silmapiiril.

Talus tulevad korralised lautade, tallide, kanalate, sigalate, aitade ja sepikodade uksehoidjate valimised. Peremehel ja puudlil on oma soosikud. Loomad peavad aru, keda valida. Lammas, see loll loom, tegi vales kohas suu lahti ja küsis, miks valida puudli soosikuid, kui on peremees, kes niikuinii kõik ise otsustab. Selle peale laskis hobune moka ripakile ja talu laudas kõrgelt auhinnatud tõupull ütles bassihäälega «möö»!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee