Elu

Boris Lehtlaan: "Elan tütrele. Elan dividendidest ja üürirahast." (51)

Urmas Vahe, 30. september 2009, 00:00
ENDINE POKSIJA: «Sellelt alalt on pärit reaktsioon, mis mul autoroolis kümneid kordi elu on päästnud,» ütleb Boris Lehtlaan.  ERAKOGU
Boris Lehtlaan tundub küll veidi tagasi tõmbunud olevat, ent tegelikult pole ta seda mitte. Ta lihtsalt laulab natuke mujal. Maarahvale, suurtel pidudel. Eriti meelsasti näiteks vanadekodudes või emadepäevapidudel, kus kõige viimase jututeemana võetakse üles raha.

"Minu jaoks on see nii ebameeldiv jutt, et katsun seda hoopiski vältida. Suures osas esinengi pigem tasuta, kui lähen viimast koorima. Maainimesed on väga tänulik publik. Nad kuulavad, suu lahti, oskavad ka oma rahva vanadest lauludest vaimustuda ega aja taga seda viimast poppi, mida kõik raadiokanalid hommikust õhtuni tambivad."

Raha pärast Lehtlaan muretsema ei pea. Aga kuigi temast ja tema tegemistest sosistatakse õige kadedaid lugusid, pole neil mingisugust alust. Lehtlaanel on olnud üks ja ainus muusikaväline kirg ja see on kinnisvara. Sinnagi sattus ta pooleldi sundseisus. "Riigi vahetusel said paljudest omanikud, soovisid sa seda või ei," räägib Boris.

Korterid tegi ise korda

"Selguski, et kodu, kus ma olin pikki aastaid elanud, polnud ühel päeval enam minu oma," meenutab ta. "Käisin Pärnus, rääkisime äkkomanikuga ja ta ütleski, et võin ka pinna välja osta. Müüsin oma Lada ja mingi aeg sõitsin trammiga – korterid olid ju tollal odavamad kui autod. Minu õnn või õnnetus on aga see, et pole ainsatki ehitustööd, millega ma hakkama ei saaks. Hakkasin tasapisi värsket elamist korda tegema – korter ise asus ju väga antiikselt magusas paigas. Kraapisin krohvikihi alt 400 aastat vanu lagesid ja ornamente välja, panin uued, ent väga vanana näivad põrandad. Muinsuskaitse eest tegin töö ära. Ühesõnaga, püüdsin taastada vana ja unikaalset väljanägemist. Ning proovisin selle müüki panna. See õnnestus ja mõne aastaga oli elamisele lisandunud – ja ma ei liialda – umbes sajakordne tulu," meenutab vanameister oma esimest kinnisvaratehingut.

Vanalinnas neli korterit

Nii ratas keerlema hakkaski. "Ostsin jälle uue varakese, mis endiselt maksis suhteliselt vähe, ja tegin korda. Mind ei tiivustanud sugugi kasu tervikuna, pidasin silmas vaid oma huve – iga vähegi huvitav kinnisvara jäi ju enda kasutada. Ja ainult häid asju ma võtnud olengi. Oleks endale jätnud ka Toompea kinnistud, ent kaks praegugi Eesti rahamaailmas väga tuntud tegelast tegid ostupakkumise, millest ei saanud keelduda. Ja lülitasid mu rahaprobleemist välja ilmselt igaveseks. Aga raha pole mul ikkagi. See-eest veidi väärtuslikumaks loetud pabereid, mis samuti pinnal püsida aitavad," vihjab Lehtlaan oma sissetulekuallikatele.

Lehtlaanel on olnud piisavalt põhjust maist vara koguda. Tema elus on kolm naist: endise Viru varietee tantsija Jana, Tallinna iluuisutamiskooli koreograaf, kellega kooselu hõbepulmadele läheneb, ning selle viljad – juba omaette elav ja üliõpilaspõlve pidav tubli sportlane Kristina ning kuuene Maria. "Mariast on saanud minu põhitöö. Tahan talle juba noorest peale korraldada keerulise ja pingelise lapsepõlve. Vean teda iluuisutamisse, laulu- ja tantsutundidesse, kuhu iganes. Peaasi, et ta areneks. Päevakorda on tõusmas hoopis teine teema – kas peaks lapse lasteaiast sootuks ära võtma. Et jätkuks aega täielikult talle ja temal oma harrastustele pühenduda," räägib laulja oma pereelust.

"Praegu ei pea ma ootama lähenevat pensionipäeva – vihkan seda mõtet juba iseeneses. Või laulma raha pärast," on Boris eluga rahul. "Ühes vanalinna ilusamas majas on mul neli suurt korterit, jätkub mujalegi. Praegu pole neid mõtet enam müüa. Kaks tüdrukutirtsu on sirgumas, kes mingil hetkel vajavad omaette elamist. Ja nüüd pole sellel tööl juba kaua aega enam ka mingit mõtet. Tõtt-öelda, pole vajadustki. Teed notari juurde hakkan juba unustama," räägib laulja.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee