Eesti uudised

Pärnu metanoolitragöödia ohver: tahaksin tööd teha, aga ma ei näe enam värve ega poes hindugi (24)

Urmas Kaldmaa, 17. september 2009, 00:00
Hädas: Nikolai Nedelin jäi peaaegu pimedaks, elu muudavad raskeks ka tasakaaluhäired.  Urmas Kaldmaa
"Ärkasin Tartus. 40 tundi olin olnud teisel pool elu. Esimene mõte oli, et kas veel väikest tütrepoega näen," meenutab Nikolai Nedelin ja pühib silmi valgunud pisaraid. Ta on üks Pärnu metanoolitragöödia ohvritest, kes kaheksa aastat tagasi surmasuust siiski pääses. 68 metanooli joonud inimest kaotas elu.

Nedelin (61) mäletab, kuidas talle kiirabi kutsuti, aga edasi tuleb tühjus. Nikolai jõudis koos kolme saatusekaaslasega tagasi koju, kõhul eriti vastupidava ainega maalitud hiiglaslik number 96. Selle järgi oleks ta surma korral ära tuntud. Kümmekond tema tuttavat läks manalateele.

Sindis tunti Nikolaid kõva viinaninana, aga kuldsete kätega töömehena. Metallitöödes olnud ta lausa ületamatu – keevitas, freesis, treis.

"Tunnen ka nüüd, et tahaks midagi teha. Aga ma ei näe isegi mõõdulinti, rääkimata mikromeetrist või millestki sellisest. Omadega saan siiski kuidagiviisi hakkama," räägib ta. Nikolai on mitukümmend aastat elanud ühes kohas ja oskab oma käigud teha ka poolpimesi. Tunneb teel iga kivikest. Kui mõni neist on öö jooksul nihkunud, paneb ta seda kohe tähele. Sisseoste teeb Nikolai väikestes poodides, kus teenindab müüja ja vajalikku kaupa saab küsida. Hindu ta ei näe. Inimeste nägusid ja värve pole tema jaoks olemas. Kui talle riideid ostetakse, siis ta küsib, mis värvi need on.

Kuldsete kätega mees jäi vaegnägijaks

"Mul on kergem, sest kunagi olen nägija olnud," arvab Nikolai. "Ma oskan ette kujutada, milline on näiteks roheline värv."

Tema elu muudavad raskeks ka tasakaaluhäired ja sada muud väiksemat metanoolimürgitusele järgnenud häda.

Mees, kellega koos Nikolai metanooli jõi, väidab, et ostis surmatoova pudeli poest täiesti seadusliku viina pähe. Ka Nikolai on veendunud, et süüdimõistetud neile mürki tahtlikult ei müünud.

Viieks aastaks trellide taha saadetud Sergei Maistrišin (42) palus mitu korda end enne tähtaega vabastada ja pääseski vanglast 2006. aasta märtsis kolm kuud enne karistusaja lõppu.

Maistrišini ema ütles, et poeg elab koos elukaaslasega Tartus ja tal läheb kõik hästi. Millega Sergei täpselt tegeleb, ema ei tea, kuid pojal tulevat töö tõttu väga palju ringi sõita.

Salaviina müügiketi väidetavat juhti Aleksandr Sobolevi (47) karistati 2,5aastase vabadusekaotusega. Tema kandis sellest ära veidi üle poole ja vabanes vanglast tingimisi 2004. aasta septembris. Tema valge häärber seisab Pärnu lähedal Uulus põlispuude varjus ja selle suurt krunti ümbritseb metallvarbadest tara. Puhkemaja internetileheküljel öeldakse, et ollakse rõõmsad külaliste üle, kuid möödunud laupäeval jäi maja massiivne raud-uks helistamise peale suletuks. Naabrite jutu järgi Sobolev kohalikega peaaegu ei suhtle ja häärberis käib koos kindel seltskond, kes eelistab sõita mustade mersude ja bemaritega.

"Alla 200 000 krooni maksvat autot pole seal nähtud," ütles üks kohalik elanik.

Enne tähtaega vabanes 2005. aastal ka koos Maistrišiniga metanooli varastanud Deniss Pletškin (25). Kolmandal varguses osalenul, Robert Petrovil (26), tuli aga kogu karistusaeg ära istuda ja ta vabanes alles 2007. aasta juunis.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee