Eesti uudised

Linnarebased võivad levitada ohtlikku haigust (21)

Tiina Kaukvere, 9. september 2009, 00:00
SALAKAVAL LOOM: Rebane ei ole linnas enam väga uudne külaline. Ta trügib inimeste juurde sellepärast, et mets on liigikaaslasi täis. Samuti laienevad linnad rebaste territooriumile.  ALDO LUUD
Tõhusa marutauditõrje ja põldudele ehitatud linna tõttu üha sagemini äärelinna sattuvad rebased võivad levitada ohtlikku haigust.

"Kuigi metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kasulik ja kahtlemata vajalik, toob see kaasa uued mured. Peamiseks probleemiks on rebase arvukuse suurenemine ning linnarebaste tekkimine," räägib Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli teadur Epp Moks. Ta lisab: "Kuigi paljudel pole rebaste vastu mitte midagi, on nende loomade suurenev arvukus probleem, kuna rebased levitavad inimesele ohtlikku parasiiti, ehhinokokk-paelussi."

Moksi sõnul võib inimene nakatuda, kui ta puutub kokku rebase väljaheitega, milles on paelussi mune.

Ussimunad levivad tolmuga

"Rebane jätab kuskile oma väljaheited ning tuul puhub tolmuosakesed koos parasiidi munadega laiali. Sel juhul võivad sattuda need kuhu iganes," räägib Moks ja lisab, et nakatumise risk on suurem, kui rebased linnadesse tikuvad.

"Munad süüakse juhuslikult pesemata käte tõttu sisse. Maost edasi lähevad nad siseorganitesse, enamasti kopsu ja maksa, kus areneb tsüst," kirjeldab asjatundja nakatumist. "Tsüste võrreldakse halvaloomulise kasvajaga. Nad täidavad ajapikku kogu nakatunud organi, kahjustades selle tööd." Just seetõttu ongi haigus inimesele väga ohtlik.

"Rebase paelussid tekitavad inimestele tohutuid kahjustusi. Kui tsüst puruneb, siis selle tükid lähevad vereringega keha eri osadesse. Ka ajju," räägib Moks kõige äärmuslikumast võimalusest.

Paanikaks pole põhjust

"Rebaste arvukus on suur, ja kui asustustihedus väga suureks läheb, siis lähevad rebased sellistesse elupaikadesse, kus neid tavaliselt ei ole," põhjendab metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juht Peep Männil, miks reinuvadereid üha sagedamini linnas kohtab – linnad on laienenud rebaste territooriumile.

Männili sõnul hakkas rebaste arv suurenema eelmisel aastal. "Marutõbi oli üks oluline looduslik arvukuse reguleerija. Igal pool mujal riikides, kus marutõvevastast vaktsineerimist on tehtud, on täheldatud rebaste arvukuse kasvu," räägib Männil ja lisab, et rebastel oli ka hea sigimisaasta.

"Inimesed käivad praegu metsas marjul ja seenel. Kui pesemata mari suhu pistetakse, on samuti oht paelussimuna alla neelata," õpetab Moks, et haiguse ennetamiseks oleks mõttekas käsi ja ka marju pesta.

Tervisekaitseinspektsiooni sõnul paanikaks siiski põhjust pole, sest haigus on üsna haruldane. "Iga haigus ja haigestumine on hull, kuid marutaud on ehhinokokkoosist raskem, mistõttu loomade marutaudi vastast vaktsineerimist lõpetada kindlasti ei tohiks," on tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Iiris Saluri kindel.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee