Eesti uudised

Eesti otsib Rambot 

Eve Heinla, 27. august 2009, 00:00
ÜLISALAJANE: Üksuse ümber on loodud saladuseloor ja major Leon Meier ei soostu isegi avalikustama, palju eriüksusse pürgijaid on kogunenud. «Oodatakse neid, keda motiveerib töö ise,» ei luba ta rängas ametis suurt palka.  KAITSEVÄGI
"Huvi on suur, kuid numbritest ma ei räägi. Kandideerijate hulgas on eri taustaga inimesi, oodatud on ka tsiviilisikud," läheb Eesti eliitsõdurite otsimine major Leon Meieri sõnul plaanipäraselt.

Ränk kahenädalane katsumus, kus tuleb taluda unepuudust, nälga, külma ja kuuma, ootab valituid ees vähem kui kuu pärast. Kaitseväe loodava eriüksuse ESTSOF (Estonian Special Operations Force) katsete ja sinna pürgijate ümber on tihe saladuseloor. Kaitseväe peastaabi luureosakonna analüüsi- ja planeerimisjaoskonna ülem major Leon Meier ei heida valgust isegi sellele, palju osalejaid end elu raskeimale tööintervjuule, nagu kaitseväe värbamiskeskus eliitsõduriteks soovijaid meelitab, kirja on pannud.

Juulis käis katsetel teadaolevalt kümmekond meest, värbamine jätkub ja uued katsed algavad 21. septembril – karmiks eluks kõlblikke Rambosid tuleb kui tikutulega otsida.

Katsed nagu Erna retk

Salatsemine meenutab aega, kui esimesed Eesti sõdurid Iraaki saadeti, toonagi hoiti kiivalt meeste identiteeti saladuses. Kaitsevägi ei avalikusta ka paika, kus kaks nädalat ööd-päevad jutti Rambo katsed toimuvad. "Eestis selleks sobivas kohas," poetab Meier.

"Ametlik värbamiskampaania algas sel aastal ja läheb plaanipäraselt. Kandideerijate hulgas on eri taustaga inimesi," ütleb Meier. Ta rõhutab, et ootab üksusesse neid, keda motiveerib töö – ahvatlevat palka võitlejaile ei pakuta.

Juba 2005. aastal, kui üksusse instruktoreid otsiti, hoiatas sõdureile jagatud infovoldik: "Me ei luba sulle suurt raha, ilusat elu ega pudrumägesid, pigem palju higi, suurt riski, valu ja loomamoodi tööd."

Erinõuetest lähtuvalt on palk majori sõnul küll keskmise kaitseväelase ametipalgast mõneti suurem, aga mitte oluliselt. Näiteks seersant teenib keskmiselt 10 000 krooni ringis.

Kuidas mõjutab kandideerijate huvi hiljutine traagiline sündmus Afganistanis? "Kaitseväes teenimine on vabatahtlik, iga kaitseväes teeniv ohvitser, allohvitser või sõdur teab, et töös on palju riski," rõhutab Meier. "Need, kes soovivad kaitseväkke tulla, peavad teema läbi mõtlema, oma otsuses on kandideerija vaba."

Meier ei nõustu väitega, et juulikuu katsed liiga rängad olid – latti allapoole ei lasta.

"Nõuded on värbamise algusest alates avaldatud värbamiskeskuse veebilehel. Mina lugesin kolme aasta kaitseväeteenistuse nõudest esimest korda eelmise nädala Eesti Ekspressist, aga eks tegijatel ikka juhtub. Eelnimetatud nõue pole kunagi värbamise tingimus olnud. Mis seni katsete või nõuete kohta avaldatud, on meie arvates piisav, rohkem detailsemaks ei läheks. Kes soovib sama tunnetust saada, tehku trenni ja proovigu kätt Erna retkel," ütleb Meier.

Suhtuvad leigelt

"Seni oleme iga valikuga liikunud püstitatud eesmärgi poole. Eri riikide eriüksustesse värbamise praktika näitab, et valikul osalevatest kandidaatidest veerand loobub katsete käigus omal soovil, teise veerandi füüsis ja vaimne pool ei pea vastu katsete raskusele. Vähesed head mehed, kes osutuvad valituks, moodustavad veerandi kandidaatidest. ESTSOF otsibki neid väheseid häid mehi."

Eliitsõdurid peavad pikka aega hakkama saama vaenulikul territooriumil.

Pikk aeg, täpsustab Meier, on igaühele erinev – see võib olla mitu päeva, aga kõik sõltub eelkõige ülesandest ja keskkonnast, kus tegutsetakse, seega aeg võib varieeruda. Eriüksuslased peavad tihti ülesande täitmisel hakkama saama kaasa võetud vahendite ja varustuse, ka söögiga.

Õhtulehega vestelnud kaitseväelased suhtuvad üksusega liitumisse leigelt – katseid peetakse rängaks ja kuna palk polevat ka suurem asi, ei kiputa asja lähemalt uurimagi. "Meil tahetakse teha midagi sarnast nagu Prantsuse võõrleegion, anda uus identiteet jne, elu seal pole kaugeltki meelakkumine," tõdevad sõdurid.

Õhtulehe andmeil on üksuse tuumikus ehk instruktorite hulgas mitu välismissioonide kogemustega meest.

Paldiski elanikud mäletavad lugu, kui mõni aasta tagasi viis üks gaasimaskiga jooksev ja end nõnda vastupidavaks treeniv võitleja pensionäre infarkti äärele – pole just tavapäevane, kui nägu gaasimaski peitev tervisejooksja linnas ringi lippab.

Toona juhtis projekti ohvitser Rene Toomse – sõdurifoorumis oli just tema see, kes oma nime all üksusega liituma kutsus. Toomse lõpetas kümmekonna aasta eest USAs eliitväljaõppe ehk rangerikursused.

Ta on Õhtulehele kirjeldanud, kuidas kaheksanädalase kursuse ajal kõikus õppepaikades temperatuur 5–40 kraadi vahel, magada sai ööpäevas 1–4 tundi. Müttama pidi metsas, mägedes ja soos. Nii mõnelgi mehel sõitis katus pealt – inimene hakkas näiteks puudega juttu vestma. Instruktorid sõimasid mehi nii palju kui said.

Tänavu kevadel saatis riigiprokuratuur kohtusse süüasja, milles Toomset süüdistatakse missioonil riigisaladuse seaduse rikkumises. Ohvitser end süüdi ei pea.

Kas Toomse üksusse kuulub, kaitsevägi ei ütle, viidates, et üksuse koosseis pole avalik.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee