Elu

Piret Laurimaa: "Mulle meeldib mängida räsitud tiivaga inimesi." 

Jaanus Kulli, 10. august 2009, 00:00
 Andres Tamm
"Veri mind verest välja ei löö ja ära ma ei minesta. Küll aga siis, kui hiirt näen," ütleb kaks aastat järjepanu teatriliidu tunnustuse pälvinud Piret Laurimaa. Kui Aare Laanemets temast näitlejat poleks teinud, õppinuks Piret arstiks.

Kaks aastat järjepanu on Piret Laurimaa pälvinud Eesti Teatriliidu tunnustuse. Mullu sai ta parima naisnäitleja, tänavu aga parima naiskõrvalosatäitja tiitli. "Teisel aastal mõtlesin ma tõsiselt, et see ei ole võimalik. Olin kindel, et minu ports on juba käes."

Piret ütleb kätt südamele pannes, et teatris mingit kadedust ta küll pole tundnud. "Võib-olla on mul lihtsalt väga vedanud, aga mulle tundub, et siin Pärnu Endlas on see välistatud. Arvatavasti pärineb arvamus, et teater on intriigide punumise pesa, kuskilt aegade hämarusest," lisab ta.

Kaitseingel Laanemets

Piret ei räägi Pansost, vaid Laanemetsast. Teda nimetab Piret oma kaitseingliks. "Kui ta oli veel selles maailma olemas, juhatas ta mulle alati kätte õige teeotsa." Nagu paljud ja paljud Pärnu tüdrukud, käis ka Piret Aare Laanemetsa kooliteatris.

Kui poleks käinud, kõnniks Piret täna ringi mööda haiglakoridore, valge kittel seljas. "Otseselt mulle veri ei meeldi, aga mul pole ka midagi vere vastu. Veri mind verest välja ei löö ja ära ma ei minesta. Küll aga siis, kui hiirt näen. See on ebanormaalne, kuidas ma hiiri kardan," naerab ta.

Pisaratesse laval ta ei usu, küll aga nutab Piret hea lavastuse puhul saalis. Ja mõnikord ka kodus patja. Aga mitte kunagi teiste nähes. "Algul ka Tiidu nähes, aga kui aru sain, et see ei aita, loobusin," muigab ta.

Piret on olnud 13 aastat abielus Pärnu teatriga ja 11 aastat Tiit Paluga, kes nüüd on olnud Endlas juba viis aastat peanäitejuht. "Algul segas Tiidu amet mind vägagi," tunnistab ta.

Peres kehtib reegel, et tööd koju kaasa ei tooda. "Vastasel juhul olekski kogu elu teater. Panen käe südamele, et olen viimane, kes saab teada, mis rolli peal ma olen. Loen seda alles seina peale riputatud käskkirjast."

Samas tunnistab Piret, et talle meeldib Tiidu lavastustes mängida. "Jah, algul oli see natuke ebamugav, sest mulle näis, et ta ei tee mulle nii palju märkusi, kui teistele. Aga jällegi oli see kõik minu enda mõtetes kinni."

Alasti lavale ei läheks

Tänini on Piret kõik talle pakutud rollid tänuga vastu võtnud. "Suure hirmuga, et muidu äkki enam ei pakutagi," naerab ta.

"Tegelikult meeldib mulle kõige enam mängida lonkavaid, räsitud tiivaga inimesi. Võib-olla tuleb see ka sellest, et mingil perioodil pidin ma mängima liiga palju ilusaid ja vapraid. Selles mõttes oligi mulle "Kajaka" Arkadina kui suur taeva kingitus, kus ma sain olla kole nii seest kui väljast. Pealegi oli see esimene töö, kus ma sain üle läve keskealiste poole. Tahaks juba nii väga mängida targa pilguga naisi."

Üks põhjusi, kui Piret rollist peaks loobuma, on suure tõenäosusega see, kui ta peaks alasti lavale astuma. Isegi siis, kui alastus on põhjendatud. "Ka saalist vaadates ei meeldi mulle, kui alastus on laval. Ma võin kedagi laval paljaks mõelda, aga mitte vaadata."

Armukadeduski tuttav

Piret võtab meelsasti kätte pintsli ja maalib. Akrüülvärvidega. "Mulle meeldib teha portreesid. Olen korra ka Tiitu maalinud, aga ta tuli väga kole välja," naerab Piret. Oma pilte ta avalikkuse ette niipea tuua ei kavatse.

Piret on kümneaastase Markuse ja kolmeaastase Nora ema. Teemal, kas Pireti ja Tiidu perre võiks sündida veel kolmas laps, ta rääkida ei taha. "Sellest räägin ma kodus vaikselt pimedas magamistoas."

Kuigi Pireti sõnul on tema ja Tiidu abielu ehitatud austusele ja usaldusele, pole see olnud kui üks pilvitu taevas. "Olnud on kõike – päikest ja pilvi, vihma ja äikest. Ka armukadedust. Nii et igav pole meil kindlasti olnud," muigab ta. Samas ta peret tööst ettepoole ei sea. "Nad absoluutselt ei võistle omavahel, on täiesti eri kategooriates. Ma katsun need asjad lahus hoida."

Lisaks sellele, et Piretile meeldib käsi värviseks teha, tuleb tal neid tihti ka mullaseks teha. "Eriti kevadel, kui ma võililledega võitlen. See on lootusetu lahing, aga ma ei anna alla." Pireti loomuses pole siin elus millelegi alla vanduda. "Eriti nooruses, siis oli maailm must-valge. Nüüd on ka värvid sisse tulnud."

Piretile meeldib ka käsitööd teha, aga seda, kuidas ta vanaemana, prillid ninal, lastelastele sukka koob, ette ta ei kujuta. Või ei taha kujutada. "Olen oma praeguse vanusega väga rahul. Kuigi alati, kui ma kellelegi ütlen, kui vana ma olen, lüüakse käsi kokku, et ei või olla," naerab 37aastane kahe lapse ema. Siresäärne näitlejanna näeb tõepoolest oma vanusest tunduvat noorem välja.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee