Eesti uudised

Õnnemeistri lahkumine (18)

Eve Heinla, 4. august 2009, 00:00
 
Hääle- ja naerukoolitaja, muusika- ja loodusemees Peeter Kaber jäi sõpradelegi mõistatuseks!

"Peetri meeleolud kõikusid äärmusest äärmusesse. Vahel oli ta hirmus sünge, siis tundus naljakas, et ta naeruteraapiaga tegeleb! Ta ristis end hüüdnimega Kirstunael – temaga olevat alati mingi jama! Aga ta võis olla ka meeletult sädelev," meenutab head tuttavat laulumees Peeter Kaljumäe.

Möödunud reedel veidi enne keskpäeva leidis ühe Ruhnu turismitalu peremees oma õuelt telgist surnud mehe. Piirivalve teatel oli 47aastane suvitaja saarele tulnud esmaspäeval. Meest polnud enam mitu päeva väljas liikumas nähtud. Taluperemees ei läinud kah telki uurima – ei tahtnud puhkajat segada, ehk inimene tahabki omaette olla. Lõpuks siiski läks vaatama. Nii polegi täpselt teada, kui kaua mees telgis surnuna lebas. Vägivallamärke surnukehal ei olnud.

Piirivalvepatrull viis lahkunu laevaga Saaremaale, sealt saadeti surnukeha Pärnusse lahangule.

"Arvatavasti terviserike, kuid täpsemalt selgitabki lahang," ütleb Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Kristi Mägi.

Värvikas persoon

Lahkunu oli Peeter Kaber. Värvika ja kireva elulooga mees, kes jõudis tegelda tuttavate sõnul mustmiljoni asjaga.

Helilooja, laulja, rändur, hümni- hääle- õnne- ja naerumeister...

Peeter Kaljumäe, kes koos Kaberiga 1987. aastal lõi menuka kupleeansambli Talong, meenutab, kuidas just tänu nimekaim-Peetrile lustakas punt kokku pandi.

"Kui 1987. aasta lõpul sõjaväest tulin, sattusime Otsa koolis ühele kursusele. Meie korraldada juhtus olema tollane nääripidu," ütleb Kaljumäe. "Peeter oli palju käinud EÜEs, tal oli sellest ajast vahvaid laule. Neid me peol ette kandsimegi."

Esinemine oli menukas ja järelkajana sündiski Talong, mis rahvast peaaegu kuus aastat naerutas.

"Meie hilisemad kohtumised olid põgusad – nii, kuidas elu kokku viis. Oli isegi plaan, et anname plaadi vanade salvestistega välja. Aga ta tegeles siis, kui viimati nägime, juba oma naeruteraapiaga. Süviti ja hingega. Me veel muigasime, sest Peetri meeleolud kõikusid äärmusest äärmusesse. Mõnikord võis ta olla hirmus sünge. Tundus naljakas, et tema ja naeruteraapia. Aga kui tal oli hea aeg, siis oli ikka äärmiselt sädelev."

Peetril oli komme käigupealt luuletada. Vahel hakkas heast peast riimis rääkima ja vermis värssidesse kõik, mis silma alla sattus.

Kirstunaela nime saamisega on Kaljumäel vahva lugu rääkida.

"Kui me 1990. aastal Talongiga Kanadasse esinema läksime, siis üle piiri minnes oli Kaberil Aerofloti lennukis kott lahti läinud ja kaasa võetud viinapudelid puha katki. Küll ta siis jagas piirivalvuriga maid. Meie ootasime ja ootasime. Siis ta ütleski, et tema on nüüd kollektiivi kirstunael!" meenutab Kaljumäe. "Ta oli selline üksik uitaja. Ju ta sinna Ruhnu saarelegi läks, et mõnda aega üksi olla."

Hümnimeister Peeter

Kaberi viimane suur ettevõtmine oli hääle-, naeru ja õnneteraapia õpetamine. Ta tavatses end siis õnnemeistriks nimetada.

Kuid tal oli teinegi projekt. Igale inimesele oma hümn!

"Ta oli väga vaimne inimene, edasipürgiva ja heatahtliku hingega," rõhutab Laksberg. "Ma olen seda kurba uudist kuuldes täiesti nagu puuga pähe saanud. Minu teada oli tema suurem ettevõtmine hääleteraapia. Väga põhjalikult tegeles, et igaüks leiaks endas laulusoone üles."

2007. aastal osales Kaber ka talendijahikonkursil – esitades šamaaniloitsu. Poliitikagi polnud talle võõras. Kaber kandideeris roheliste nimekirjas viimastel riigikogu valimistel.

Kaber pärineb kuulsast suguvõsast – tema vanaisa oli omaaegne suurärimees Joakim Puhk, seni viimane eestlane, kes kuulunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee valitud seltskonda. Puhk lasti 1942. aastal Kirovi vanglas maha.

Lahus, et taas kokku saada

Kaber töötas Swedbankis ja seal on bänd nimega Peadirektor, mille üks juhte ta oli.

Mõtteid bändikaaslastelt:

"Ilmselt on vähe inimesi, kes Peetrit tõeliselt tunnevad. On meilegi paljus mõistatuseks jäänud. Ühes oleme kindlad – õnne kohata nii hingestatud inimest saab kogeda haruharva. Peeter on meile eeskujuks näidates, et sisemist tasakaalu pole mõtet otsida kõrgemaid karjääriastmeid alistades, vaid leides endale koha looduses (laiemalt maailmas) ning võttes vastu ja andes endast positiivset lihtsat energiat. Peeter oli Peadirektori hing ja südametunnistus. Oleme kurvad ja sügavalt mõttes, tunnetades kaotusevalu. Kuid siiski oleme lahus vaid selleks, et jälle kokku saada. Kohtumiseni, Peeter!"

Peetrit jääb taga igatsema kogu Swedbanki pere. Tunneme kaasa tema lähedastele, tuttavatele ja kõigile, kel oli au teda tunda.

Ilma muusikata oli põrgu

Kõrgkoolis arvuteid ja küberneetikat tudeerinud Peeter Kaber pihtis, et teenib selle tööga pooleldi vastutahtmist elatist. Tema armastus oli hoopis muusika. Lisaks ka loodus, vaimsus, religioon...

"Ma olin sada protsenti mürgitatud ärimaailma valedest. Täiesti ahastuses ja lootusetuna käisin läbi tuhandeid trenne ja kursusi, veetsin tuhandeid tunde loendamatuis kirikuis, kuid tulemusteta. Mu tühjuse- ja üksindustunne aina kasvasid ning saatuse kirvelöögid tagusid üha tugevamalt mu viletsa korteri ust," pihtis Kaber 2005. aastal ajalehele Eesti Elu.

Enne seda oli ta mõneks aastaks paljude oma tuttavate vaateväljalt kadunud. "Ma käisin põrgust läbi. Need olid aastad Sinuta, Muusika," ütles ta selgituseks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee