Eesti uudised

Esmaspäevane erakorraline – mis hakkab juhtuma  (18)

Jüri Pino , 1. august 2009, 00:00
Esmaspäeval tuleb riigikogu kokku erakorralisele istungile arutama õiguskantsleri märkust, et käibemaksu tõstmine ei olnud kooskõlas põhiseadusega. Mismoodi võib istung minna ja millised oleks ühe või teise tulemuse tagajärjed?

Kajar Lember, Rahvaliit

Õiguskantsleri puhkehetk pärast jaanipäeva lõppes ootamatu tõdemusega, et keegi on vahepeal käibemaksu kergitanud. Kiirelt andis ta hinnangu, mille kohaselt juulis jõustunud käibemaksutõus on ebapiisava etteteatamisaja tõttu põhiseadusega vastuolus. Õige, aga tõepoolest pole mõtet pärast kaklust rusikatega vehkida. Tänaseks on tekkinud olukord, kus vigade parandamisega ei saavutata eesmärki, pigem külvataks segadust veelgi juurde.

Ka seaduse menetlemise ajal saab, ja tänases kiirete otsuste olukorras lausa tuleb põhiseaduse riivele tähelepanu juhtida. Seda on õiguskantsler varem teiste eelnõude korral vahel ka teinud. Rahvaliit juhtis juba koalitsioonikõnelustel tähelepanu asjaolule, et käibemaksu tõstmisel jäetakse ettevõtjatele liiga lühike aeg, aga mis siin ikka tagantjärele targutada. Kaks tarka valitsuses tegid otsuse ja nüüd, kui seadus on jõustunud, on võimalike eksimuste tunnistamine ning parandamine tunduvalt keerulisem.

On mõistetav, et kriisi ajal ei tohi otsustega venitada, kuid õigusaktid peavad olema reaalselt täidetavad ja vastu võtud demokraatlikule riigile kohaselt. Meil on väike riik ja siin saab tahtmise korral ilma tankiga sihtgruppidest üle sõitmata asju kokku leppida.

Kuigi koalitsiooniesindajad püüavad väita, et seaduse tagasipööramine tekitab veel suurema segaduse, millega tuleb nõustuda, peab riigikogu tekkinud olukorrale lahenduse leidma. Me elame õigusriigis ning riigikogul on kohustus austada põhiseadust. Erakorralisel istungil tuleb leida tekkinud probleemile lahendus. Ei saa ega tohi vaadata läbi sõrmede ning seejuures väita, et läks küll viltu, kuid enam pole midagi teha.

Selle juhtumi juures ei ole hinnangute ja emotsioonidega midagi teha, siin tuleb asjale läheneda õiguslikust aspektist ning sellest lähtuvalt leida parim lahendus. Erakorraline istung annab ka avalikkusele selge signaali, et riigikogu austab põhiseadust, mitte vaid endale kasulikke sätteid sellest.

Viimast vaid juhul, kui parlament suudab põhiseadust austades ka üksmeelse otsuse leida. Raske majandusseis ei muuda iseenesest õigusriiki olematuks ja sellest lähtudes on valitsus viinud riigi väga keerulisse olukorda.

Suhteliselt selgelt on olemas põhiseaduse riive argumendid ning nüüd tuleb käituda vastavalt sellele. On selge, et seaduse tagasipööramine ei anna esialgset olukorda tagasi, vaid külvab segadust ja kulutusi veelgi.

Kuid erakorralisel istungil on saadikutel võimalus leida üksmeel ja lahendus, kuidas töötada välja maksukohustuslastele võimalik kahjude hüvitamise mehhanism, mis aitaks vältida hilisemaid riigile veel kulukamaid kohtuvaidlusi.

Teine variant, et õiguskantsler läheb edasi mööda kohtuteed, on kindlasti lõpptulemuses veelgi kulukam ning annab nii kohalikele ettevõtjatele kui ka välismaailmale väga paha maitsega signaali Eesti majanduskeskkonna stabiilsuse kontekstis.

Eiki Nestor, SDE

SDE arvates oleks mõistlik õiguskantsleri ettepanekut riigikogul arvestada ja pöörduda nende mõne paragrahvi juurde tagasi.

Juhul kui riigikogu jätab õiguskantsleri ettepaneku arvestamata, ei jää õiguskantsleril muud üle kui pöörduda riigikohtusse. Ehk küsimus käibemaksumäärast ja riigituludest jääb sisuliselt määramatuks kuni riigikohtu lahendini.

See võib võtta väga pikka aega ja tegu on nii maksumaksjatele kui ka riigile suure segadusega selleks ajaks.

Arutelud riigikogu põhiseadus- ja rahanduskomisjonis näitasid, et õiguskantsler sisuliselt peab küllaldaseks seda, kui lisada seadusele rakendussätted, mis on seotud seaduse kiire jõustumisega, ja mõistlik oleks need rakendussätted arvesse võtta ja esmaspäeval riigikogus toetada õiguskantsleri ettepanekut.

See tähendaks riigile ilmselt mingeid kulutusi, kuid suurema segaduse ärahoidmiseks on need kulud igati põhjendatud.

Marek Strandberg, rohelised

Õiguskantsler on teinud ettepaneku, mille puhul on arvestanud ettevõtjate esitatud kaebust, et uue käibemaksu rakendamiseks jäi väga lühike aeg, mis on muutnud selle seadusemuudatuse vastuoluliseks põhiseadusega.

Seega oli 4–6päevane etteteatamistähtaeg ettevõtetele lühike, aga mitte põhiseaduse, vaid ennekõike nende kasutada oleva tarkvara omapära tõttu. Hindade tõstmine ja langetamine käib ju ettevõtteis praktiliselt hetkega.

See asjaolu oli riigikogule otsuste tegemise hetkel teadmata või mitte nii selgelt siis teada. Vähemalt mulle mitte.

Piltlikult öeldes tuleks ettevõtetele tagantjärele nagu raha anda või nende tavatult kiire töö ja nende programmide omapäradest tulenevad probleemid hüvitada.

Seda saab tagantjärele anda näiteks osalise käibemaksutagastusega, ütleme siis, et 2% määras nende kümne päeva eest, mis võiks olla mõistlik aeg lisaks praegusele 6päevasele etteteatamisele.

See võiks olla ka riigikogus ühe võimaliku kompromissi sisu ja seda vajaduseta lähtuda õiguskantsleri arusaamast, et põhiseadust on rikutud.

Õiguskantsler oli aga rahanduskomisjoni istungil siiski pigem seda meelt, et riigikogu peaks tunnistama vastuolu just põhiseadusega. Seda oludes, kus asja ka tunnistamata saaks anda lahenduse probleemile, mida õiguskantsler kirjeldab.

Kui õiguskantsler ei rahuldu selles olukorras lahendusega, mida näiteks ka rohelised pakuvad, et osa käibemaksust n-ö tagasi arveldada, siis võib õiguskantsler minna riigikohtusse ja, kui riigikohus otsustab, et see seadus oli põhiseadusvastane, on see seadus kehtetu selle jõustumise hetkest.

See tähendab aga riigieelarvest märkimisväärseid väljaminekuid ning äkiliselt süvenevat kriisi.

Ma loodan, et käesolevas küsimuses on saalomonlik otsus võimalik, mille puhul ettevõtjatele kompenseeritakse neile tekitatud ettenägematud kulud, muidugi kui neid saab selgelt näidata, ning see võiks olla rahuldus ka õiguskantslerile.

Õiguskantsler lahkab oma kirjas ka paljusid majandusküsimusi ja tema seisukohad tuginevad ettevõtlusvabaduse häirimisele, viidates just sellele, et käibemaksu tõus toovat üldjuhul kaasa ka hinnatõusu. Just üldjuhul – aga täna pole meil tegu üldjuhuga ja nii on ka see lähtekoht murenemas, sest tänased majandusolud nõuavad hoopis hindade langetamist.

Kui riigikogu otsus on õiguskantsleri arvates ajanappuse tõttu põhiseadusega vastuolus, siis peaksid seda olema ka kassa- ja raamatupidamistarkvara, mis ei võimalda käibemaksumuutust.

EVEA ettevõtete Keskerakonda kuuluvad liikmed kõnelesid oma juunikuustel suvepäevadel juba sellest ristikäigust, mida koos õiguskantsleriga käibemaksuseaduse vastu kavatsetakse ette võtta ning mis ka kindla peale võidetakse.

Nagu näitasin, on nii majandus- kui ka poliitilisi põhjusi, miks kõnealust protsessi soovitakse näidata ja kinnistada kui põhiseaduslikku roima. Kui see juhtub näiteks riigikohtu menetluses, siis ei sünni sellest lõppkokkuvõttes head ei ettevõtetele ega riigile.

Kadri Simson, Keskerakond

Keskerakonna ettepanek on õiguskantsler Indrek Tedre ettepanekut aktsepteerida ja asuda muutma teise lisaeelarve seadusega seonduvat käibemaksutõusu. Me näeme seda kompromissina opositsiooni ja võimuliidu erakondade vahel. Seega seadust muutma asudes ei langetataks käibemaksu kohe tagasi 18 protsendile, vaid loodaks üleminekuaeg näiteks FIEdele, kes peavad kassapõhist arvestust, ja omavalitsustele, kes on teinud näiteks pikaaegsed prügiveo hanked. Samuti peaks kompenseerima ettevõtjatele tehtud kulud, mis tulenesid sellest, et seaduse väljakuulutamise ja kehtima hakkamise vahele jäi vaid 4 tööpäeva.

Paraku Reformierakonna, IRLi ja neid toetavate roheliste soov ei ole riigikogus lahendust leida. Paistab nii, et esmaspäevasel erakorralisel istungil annavad nad oma hääled õiguskantsleri vastu. See omakorda tähendab, et Indrek Teder viib oma ähvarduse täide ja läheb seadust tühistama riigikohtusse. Riigikohtust võib aga tulla otsus, et põhiseadusega vastuolu tõttu on kogu teist negatiivset lisaeelarvet vormistav seadus kehtetu. Mis omakorda tähendaks, et alates 1. juulist on riik kogunud 2 protsenti suuremat käibemaksu kui seaduslik ning seega oleks kahjusummad juba suurusjärkudes erinevad kui Keskerakonna pakutud kompromissi korral.

Meie jaoks on rahalise külje juures suurim hirm see, et kord juba majanduskriisi taha pugenuna on riiki asutud valitsema põhiseadust rikkudes. Pole mingit garantiid, et sügiseste mustade stsenaariumide korral ei saa see tänasele valitsusliidule normiks.

Taavi Rõivas, Reformierakond

Käibemaksumäära muudatuste põhiseadusele vastavuse hindamine ei ole võimalik ilma majanduslikke ja fiskaalseid reaalsusi analüüsimata. Riigikogu peab kaaluma, kas käibemaksutõusu kiire kehtestamise hind oli ettevõtjate jaoks kulukam kui alternatiivid – mõne teise maksu kiire tõus, käibemaksu tõus hiljem või riigieelarve kontrollimatusse miinusesse laskmine.

Antud juhul on ju tegu koalitsiooni ja opositsiooni ühise murega, kuna ka opositsioon soovis kiireid maksumuudatusi (nende pakutud alternatiiv käibemaksu suurenemisele oli tõsta samast kuupäevast kolme protsendi võrra tulumaksu ja viia sisse astmed). Kõige halvem lahendus oleks käibemaksutõusu tagantjärele tühistamine – see tekitaks erakordse segaduse ja topeltkoormuse ettevõtetele. Ma ei tea, kas õiguskantsler arvestas põhiseaduslikkuse vaidlust alustades, et just selleni võidakse välja jõuda, kuid Eesti majandusele oleks see erakordselt kahjulik.

Sõltumata sellest, millise otsuse kujundab riigikogu õiguskantsleri ettepaneku osas, on kindlasti vajalik õiguskantsleri osundatud sisulistele probleemidele tõsist tähelepanu pöörata. Tarbijakaitseamet sõlmis juba juunis kaupmeestega kokkuleppe, milles kehtestati hinnasiltide uuendamisele kahekuuline üleminekuaeg. Analoogseid vastutulekuid tuleks arutada ka parlamendi tasemel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee