Eesti uudised

Elu Soodomas (77)

Arvo Uustalu, 27. juuli 2009, 00:00
PERETÜLI?:Külarahvas sosistab, et vanaldane Ford pisteti Soodomas põlema suhtedraama käigus.  Joosep Martinson
"Õnneks on meil külapood – selle ukse ees kogu kohalik elu käibki," ütleb Põlvamaa Soodoma küla rahvas. Poe ees vaetakse äsjast autopõlengut, müüakse maha metsast toodud mustikapangetäied, kuugatakse õlut ja arutletakse sellegi üle, kumb on parem – Chuck Norris või tuumapomm.

Laupäeval peeti Kanepi lähedal piibelliku nimega Soodomas külapäeva. Avapauk pidustustele anti aga juba ööl vastu reedet, kui kortermajade vahel hävis tulekahjus vanaldane Ford Scorpio. Külarahvas sosistab, et poepidaja Ülle autole pandud tuli otsa peretüli käigus. Politsei toda juttu ei kinnita – asja alles uuritakse.

Juba mõni tund pärast tulekahju hakkab küla kortermajade rahvas end poe ees peomeeleollu sättima.

"Tahad, paneme sinu auto ka põlema? See ront nagunii ei sõida," küsib nooruke Siim naabrinaiselt ja lonksab laisalt purgiõlut. "Saab veel korda," vastab Anneli ja vaatab hindavalt oma autoloksu.

Eluliin: mustikad ja kukeseened

Oli aeg, kui ligi 200 elanikuga Soodomas peeti tantsuõhtuid, sinna sõideti jalgratta ja traktoriga lähedalt ja kaugemaltki. Küla kunagisest hiilgusest on paraku järel vaid mälestus, peale selle ka raamatukogu ja üle pikkade aastate oma pood, mis tegutseb ühe maja korteris.

"Ega raamatukogus eriti käida. Jumal tänatud, et Ülle kätte võttis ja pool aastat tagasi kaupluse avas. Siin ukse ees käibki nüüd kogu kohalik elu. Ilusa ilmaga on siin pool küla koos," ütleb Anneli.

Äsja Norrast puhkuselt naasnud Andrus käib poes sutsti ära ja tuleb tagasi kaheliitrise Bockiga. "Siit saab isegi naistele lilli osta. Tellid täna ära ja homme lõunaks on käes," kiidab ta kanget õlut rüübates külapoodi.

Poe trepikojaukse ette on tasapisi kogunenud kümmekond inimest, maja teise otsa teist samapalju. "Mustikatele tullakse järele," selgitavad lillade näppudega mehed-naised rahvakogunemise põhjust. "Korilus on see, mis meil hinge sees hoiab."

Nõnda palju igas vanuses lapsi, nagu õlut rüüpavate ja pläru tõmbavate onude-tädide vahel ringi silkab, ei näe mõnes linnas terve päeva jooksul. "Ööd on meil pikad," viskab Andrus põngerjaid silmitsedes villast.

"Jah, elu on siin Lõuna-Eestis ilus. Elu on viimase peal," naljatleb kurbade silmadega Maie vastu.

"Tegelikult on Soodoma elu põrgu! Poeg pani püssitoru suhu ja laskis end maha. Elu on siin kehva, väga kehva. Ainult lastel on hea. On ju, Marko?" küsib ta. Vöökõrgune põnn tormab lohutamatult nuttes trepikotta.

Nagu maa alt ilmub kortermaja ette veel kümmekond siniste näppudega külaelanikku, kõigil käes pilgeni täis marjaämbrid.

"Eile sain ära anda kolm pange mustikaid. 11 krooni kilo. Sain 200 krooni," ütleb Maie kerge uhkusnoodiga. "Praegu on vaid üks pang. Ei tea, palju nad täna maksavad."

Mõnda aega vaikinud Siim tõdeb irooniliselt, et ega Soodomas muud olegi, kui õlu ja marjad, õlu ja autole tuli otsa, õlu ja kaikaga pähe.

Küla lapsehoidja: "Kas anname lõuga?"

Sulasena töötav Andrus kurdab, et enamikul kohalikel on peenike peos. "Eks me siin kõik nuta Vene aega taga, kui tööle minema lausa sunniti," tunnistab ta.

Vestlusse sekkub pisipõngerjat süles hoidev noor ema, kelle teada ei ole läheduses asuvasse Erastvere hooldekodusse kuu jooksul suudetud kütjat leida. Kuigi Siimul tööd pole, kütjaametisse kandideerimist ta isegi ei kaalu.

Jutusumina lõhestab käre mehehääl. "Mis vennad need siin on? Kas anname lõuga?" röögatab poe juurde ilmunud Markus ähvardavalt. Vankuv mees komistab ja tahab pingile prantsatada. "Ettevaatlikult, see on katki!" hoiatavad teadjamad.

Tõre tüüp leebub siiski ruttu. Uhkelt tirib ta särgi üles ja näitab vanglas saadud tätoveeringut.

"Näed, hommikuti käed üldse ei värise!" hüüatab ta ootamatult. Kätte hakkab jõudma õhtupoolik.

"Ta on meie küla lapsehoidja. Kui kusagile peab minema, siis tema aitab alati hädast välja," ütleb Maie Markuse kohta vaikselt.

Kuigi aeg on keeruline ja töötusetont kollitab, pole Soodoma mehed huumorit unustanud. "Et mis õnnest veel puudu on? Tuumapommi oleks vaja! See pidavat parem olema kui Chuck Norris," irvitab Andrus.

Tõsinedes kurdab külarahvas, et Soodomasse käib ainult üks buss ja sestap kulub Võrus või Põlvas käimisele terve päev. Kuna ka postkontor pandi kinni, peab saatmist vajavad kirjad andma postiljoni kätte.

"Õde kutsus mind Pärnusse enda juurde elama. Varem töötasin sööklas. Läheksin linna tööle, aga mul pole hambaid. Soodomas hoiab mind kinni ka see, et tahan tütrele ja tema lapsele toeks olla," pihib Maie. "Tahan varsti Pärnusse puhkama minna, seal on nii ilus meri."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee