Kantsler Lellep teenis üle 50 000 dollari aastas  

MART LUIK

Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep väitis Sõnumilehele, et ta ostis ligi poole miljoni krooni eest Ühispanga aktsiaid Rahvusvahelises Valuutafondis teenitud raha eest.

Rahandusministeerium tegeleb riigi raha jagamisega kommertspankade vahel. Selle aasta jaanuari lõpu seisuga asuvad rohkem kui pooled riiklikest vahenditest Ühispangas. Ühispank koos sellega liidetud Põhja-Eesti Pangaga teenindab aga veidi vähem kui 800 miljonit krooni ehk 70,5 protsenti riigi rahast. Samal ajal kuuluvad rahandusministeeriumi juhttöötajad Ühispanga aktsionäride hulka. Ministeeriumi kantsleri Agu Lellepi omanduses olevate aktsiate väärtus ulatub praegu 1,3 miljoni kroonini. Sama ministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ahti Kallaste aktsiate väärtus on ca 450 000 krooni.

1996. aasta aprillis ostis rahandusministeeriumi tollane asekantsler Agu Lellep Tartu Tootjate Liidu kaudu 30 000 Ühispanga aktsiat, makstes nende eest 425 000 krooni. Lellep ostis aktsiad optsiooniga, s.t. kohustust osta aktsiad tulevikus välja optsiooni sõlmimisel kokkulepitud ajal ja hinnaga. Aprillis lepiti kokku hinnas 14,17 krooni aktsia kohta ja novembris sai Lellepist reaalselt aktsiate omanik. Nädalapäevad hiljem sai Lellepist ministeeriumi kantsler.

"See oli minu jaoks natuke liiga suur summa selleks, et võtta pangast raha ja minna aktsiaid ostma. Pealegi oli suurem osa mu rahast välispankades ja selle äratoomine võttis aega," põhjendas Lellep seda, miks ta aktsiate ostmisel kasutas tollal veel vähelevinud optsiooni.

"Tuleb välja, et loll olin. On neid pankade aktsiaid, millega oleks tunduvalt rohkem teeninud," vastas kantsler küsimusele, miks ta ostis just Ühispanga aktsiaid.

Lellepi väitel ei tulnud tal majanduslikult mõtleva inimesena pähegi oma raha panka deponeerida, sest võrreldes aktsiaturuga olid pangaintressid liiga väikesed. Enda sõnul kaalus ta Hansa-, Hoiu- või Ühispanga aktsiate ostmist. "Mitte väga sügavuti analüüsides tundus mulle, et Hansapanga aktsia hind on ikka väga kõrgele jõudnud. Seetõttu jäi kaks valikut: kas Hoiupanga või Ühispanga aktsiad. Viimase kasuks otsustasin seetõttu, et samal ajal korraldas Ühispank 100 miljoni kroonise täiendava aktsiaemissiooni. Mina otsisin varianti, kuidas oma raha investeerida ja emissiooni näol kukkus soodus võimalus sisuliselt sülle," kirjeldas Agu Lellep oma aktsiapaigutust.

Ajal, mil Lellep Tartu Tootjate Liidult 14-krooniseid aktsiaid ostis, ulatus Ühispanga aktsia tegelik turuhind 17 kroonini. "Mis puutub siia turuhind. Ühispank korraldas aktsiaemissiooni, kus aktsia hinnaks oli 13 krooni. Miks ma oleks pidanud siis neid kallimalt ostma," pareeris Lellep süüdistusi nagu ta oleks saanud aktsiaid osta kahtlaselt odavalt.

Vastuseks küsimusele, kust sai riigiametnik Agu Lellep aktsiate ostuks vajalikud 400 000 krooni, tunnistas ta, et töötades kaks aastat Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) tavalise ökonomistina, sai ta "hämmastavalt suurt palka". Lellep rääkis Sõnumilehele: "Vastavalt riikidevahelistele lepingutele on rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate sissetulekud üldjuhul maksuvabad. Mina sain sel ajal kätte üle 50 000 dollari ( ca 600 000 krooni - M.L.) aastas. Sellele lisandusid veel igasugused lisatasud: puhkuseraha, kolimisraha, komandeeringutasud jne. Sellistes organisatsioonides võetakse töötajate palgataseme arvestamisel aluseks maailma suuremate pankade ja tööstusfirmade juhtkonna palkade keskmine. Ja IMF teeb oma töötajatele veel kõige rohkem soodustusi. Veidi vähem on neid soodustusi Maailmapangas ja EBRD-s, siis tulevad ÜRO jt. rahvusvahelised organisatsioonid."

Lellep kinnitas Sõnumilehele, et kuna Ühispank käsutab suuremat osa riigi rahadest, siis temal kui rahandusministeeriumi tippjuhil ei sobi selle panga aktsiaid osta. Ta kinnitas ka, et riiklike vahendite jagunemine kommertspankade vahel otsustati ära 1994. aasta kevadel ja just sel ajal töötas ta IMF-is. "Olin Eestist ära alates 1993. aasta augustist kuni 1995. aasta septembrini. Kõik võivad muidugi vastupidist tõestada aga ma ei näe siin tegelikult huvide konflikti. Ausalt öeldes ma otseselt ei puutugi praegu kokku riigi rahade paigutamisega. Riigikassa näol toimib juba töötav mehhanism, mida on võimatu lõhkuda," väitis Lellep.

Riiklikud vahendid jagati 1994. aastal peamiselt kolme panga vahel. Kõige suurem osa Ühispanka, siis Põhja-Eesti Panka ja kõige väiksem osa Hansapanka. Lepingud nende pankadega allkirjastas tollane rahandusminister Heikki Kranich.