KOOLIMAJA PÕLENUD SEIN: Maikuise tulekahju tagajärjed Tartu Herbert Masingu kooli seinal on veel praegugi näha. Päästekeskuse kinnitusel sai kannatada 4–5 ruutmeetrit seina. (ALDO LUUD)

Tartus hiljuti öösel prügikastist alguse saanud tulekahju süütas ka koolimaja seina. Põleng kustutati, inimesed vigastada ei saanud. «Mis juhtub aga siis, kui lapsed on koolis ja sarnane olukord kordub?» muretseb lapsevanem. Tema teada olevat ehitajad renoveerides kehva tööd teinud.

Tartus Vanemuise tänaval asuva Herbert Masingu kooli (kus õpivad terviseprobleemidega lapsed) põlengulugu ulatub maisse. Paraku varem sellest laiemale avalikkusele teada antud ei ole.

Ka Lõuna-Eesti päästekeskuse maisündmuste kokkuvõttes pole sõnagagi märgitud, et koolimaja läks põlema. Kuid ränga tulekahju tagajärjed seinal on veel praegugi näha.

Lapsevanem, kelle laps selles koolis õpib ja kes palus anonüümsust, on põlengu pärast mures. «Ära põles suur osa koolimaja tagumisest, äsja soojustatud seinast. Nüüd on selgunud, et ehitusvõtted, mida koolimaja renoveerimise puhul kasutati, ei olnud õiged,» teab lapsevanem. «Päästeamet ei võtnud tükk aega pärast maja valmimist seda vastugi, viidates just valesti ja tuleohtlikult paigaldatud soojustusele.

Mingil huvitaval põhjusel sai maja siiski kasutusloa ja nüüd on esimene tagajärg käes,» jätkab lapsevanem. «Üks maja sein on suures ulatuses põlenud. Asja lähemalt uurides on selgunud, et sellist põlengut ei oleks saanud olla, kui koolimaja soojustustöö oleks tehtud korrektselt. Kui küsimusi esitada (kooli juhtkonnale – toim), tehakse aga selline nägu, et ehk enam ei juhtu… Kõik tunnistavad probleemi, kuid midagi ette ei võeta.»

Lapsevanem küsib: «Mis juhtub aga siis, kui lapsed on koolis ja põleng kordub? Kes vastutab?»

Kooli direktori asetäitja õppealal Vallo Reimaa, endine regionaalminister, ütleb, et prügikast võis öösel kell 3 põlema minna sigaretist.

«See on kellaaeg, kui tullakse kõrtsist. Tõenäoliselt viskas keegi koni joomase peaga prügikasti,» oletab ta. «Valvekaameratest on näha suur leek.»

Reimaa räägib, et põlengule reageerisid suitsuandurid. Kohale saabunud turvafirma töötajad tõmbasid põleva prügikasti seinast eemale, kuni saabus tuletõrje, kes leegid kustutas.

«Sulas ja hävis umbes 1,5 x 2 m fassaadisoojustust, millega paljandus alussein,» ütleb ta. «Tule leviku pidurdas fassaadile paigaldatud tuletõke. Kahjustus ka väike osa soklit.»

Aga kui niisugune tulekahju oleks puhkenud koolipäeval?

«Päeval ei ole üldse võimalik, et asi niigi kaugele läheks,» lausub Reimaa. «Kooli ümbrus on videovalve all.»

Reimaa teatab, et säärane prügikastipõleng kahjustab fassaadi igal juhul. «Tule leviku takistamiseks paigaldatakse fassaadile tuletõkked ning tulekahjust teadasaamiseks suitsuandurid, mis mõlemad antud juhul toimisid,» ütleb ta. «Maja vastuvõtmise eelset aega ei oska kommenteerida, sest sellega tegeles ehitaja, kuid vastu võeti hoone koos paigaldatud tuletõketega.»

Lõuna-Eesti päästekeskuse kinnitusel läks kool põlema 23. mail.

Kaks aastat tagasi kooli remontimisel kasutatud ehitusvõtetele ei taha päästekeskus hinnangut anda, sest see polevat asutuse pädevuses.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis