Uudised

Hullu kunstniku elu 

16. jaanuar 1999, 00:00
Jaan Paavle sündis 1940. aastal ühel päeval Leniniga, keda ta põrmugi ei salli. Õppis lugema piibli järgi, mis oli vanas gooti kirjas. Jaan peab oma ülikooliks Tartu Werneri kohvikut, kus käisid kohal intelligendid, tudengid, litsid ja muud tegelased. Nagu poeedile kohane, luges ja pühendas Jaan litsidele luuletusi. Nemad jälle teinekord muretsesid, kas kleenuke luuletaja on ikka söönud ja toitsid teda võileibadega.

Tallinna kolides leidis Jaan enda jaoks Pegasuse, kus samuti intelligents kobardus, näiteks Peeter Tulviste, Juhan Viiding, Jaan Rannap.



Jaan elab üksi Koplis korter-ateljees, kus tema enda maalide alt paistavad katkised tapeedid. Koplis sai ta varem lausa regulaarselt korra kevadel ja korra sügisel peksa. Esimest korda siis, kui astus 35-aastasena Tallinna kunstiinstituuti keraamikat õppima. Sisseastumiseksamitel kestis aktijoonistamine kolm päeva. Ühe päeva sai ta joonistada, siis sai peksa ja prillid löödi puruks. Uute klaaside tellimise tähtajad olid pikad. Tuttavad kunstnikud leidsid talle mingid prillid, nii et Jaan sai aktijoonistuse valmis, hindeks nelja ja kooli sisse. Lõpetas ta instituudi 40-aastase habemikuna.



25-aastaselt abiellus Jaan


18-aastase luuletajannaga, lähemalt ei soovi ta sellest loost rääkida. Hiljem ei ole ta pikemat aega ühegi naisega koos elanud.



Elu jooksul on Jaan Paavle pidanud mitmesuguseid töökohti, praegu õpetab ta Tallinna kunstikoolis lastele performance´it ja on tarbekunstimuuseumi valvur.



On teinud igasugust kunsti: keraamikat, maalinud, kirjutanud luuletusi, näidendeid, filmi- ja teatrikriitikat. Jaan on ise mõned filmid teinud ja paljude teiste režissööride filmides mänginud. Peale Eesti filmide ka nõukogude ajal teiste liiduvabariikide (näiteks Gruusia ja Armeenia) filmides, Eesti Vabariigi ajal ameeriklaste filmides. Jaanil on alati see häda, et kui ta läheb massistseeni, tehakse temast suur plaan, ja filmiseaduse järgi teda siis enam massi sekka ei võeta. Nii selgi suvel. Jaan sai suure plaani eest 200 krooni kätte ja kogu lugu, teised käisid nädal aega ja said iga päev 200 krooni.



Jaan kirjutas ka esimese nõukogude rokkooperi libreto ”Squirrel” (eesti keeli ”Orav”), muusika tegi Uno Naissoo. Segastel põhjustel jäi see lavastamata. Libreto tekst on kadunud, nagu ka palju lühinäidendeid ja üks pikk näidend ”Teoreetik”, mis kujutab 1960. aastate Tartu elu. Kui keegi leiab, paluks Jaanile tuua.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee