Kommentaar

Mardi mängud riigi arvel (19)

Kajar Lember, Eestimaa Rahvaliidu aseesimees, 4. juuni 2009, 00:00
Uus koalitsioon läks hingusele juba enne sündi. Ometi oli IRLi esimees Mart Laar alles mai lõpul peaminister Andrus Ansipiga ilmselt ühel meelel, et meid tasub võimuliitu kaasata. Kinnitas ta ju seda oma allkirjaga nende ühisel pöördumisel Rahvaliidu esimehele.

Selles oli selge sõnaga öeldud nende hinnang, et Rahvaliidu osalemine valitsusliidus võrdse partnerina looks nende hinnangul võimaluse, et maaelanike, põllumeeste ja omavalitsustegelaste hääl ja huvid oleksid Eestile oluliste otsuste langetamisel selgemalt esindatud ja arvestatud.

Hiljem hakkas Laar rääkima Rahvaliidule saatuslikuks saanud punasest joonest. Rahvaliidul on tõepoolest joon, millest ta üle ei astu. Väheneda ei tohi pensionid, sotsiaal- ja põllumajandustoetused, ühisveondusdotatsioonid ja üliõpilaste sotsiaalsed tagatised. Samuti tuleb Rahvaliidu hinnangul kindlustada kohalike omavalitsuste toimimine, selleks aga peab suurendama nende tulusid. Selge on see, et ainult kärpimisega ei suuda me riiki kriisist välja tuua, sest iga kärbe toob tulevikus kaasa uued kärped. Rahvaliit peab vajalikuks kiirendatud korras võtta kasutusele Euroopa Liidu tõukefondide raha, sest see aitab luua töökohti ja tõsta maksutulu. IRL oli kõigi Rahvaliidu ettepanekutega nõus ja lubas esitada need erakonna volikogule kinnitamiseks. Veel enne volikogu püüdis Laar avalikkuse kaudu IRLi volikogu veenda, et viimased koalitsioonilepet heaks ei kiidaks.

Et kriisist väljuda, vajab riik tugevat valitsust ja ühtset meeskonda. Kui algul sujusid koalitsioonikõnelused Rahvaliiduga töiselt ja üksmeelselt, siis pärast Laari provokatsioone polnud enam võimalik üheskoos edasi minna. Rahvaliidu hinnangul pidanuks kõik erakonnad lähtuma riigi huvidest, jättes saabuvad valimised tagaplaanile.

Ühelt poolt võib Laari käitumist selgitada soov tõsta erakonna reitingut. Viimane tõusis Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide lahkhelide taustal. Teisalt püüti protsessi venitada ka europarlamendi valimisteni, sest loosungitel lubatakse ju õigeid otsuseid raskel ajal. Samas unustas IRL, et kriisist väljatuleku nimel tuleb loobuda erakondlikust egoismist.

Tagantjärele võib arvata, et Laaril ei olnudki huvi kokku leppida. Tema tegelik soov oli jätta Ansip vähemusvalitsusse, et nõrgestada valimistel Reformierakonna positsiooni. Kuna ükski osapool läbirääkimisi ei katkestanud, ei jäänudki Laaril muud üle kui koalitsioonileppe nurjamiseks otse rünnata Rahvaliitu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee