Eesti uudised

Kolm riigipöörde katset 

HEIMAR LENK, 28. detsember 1998, 00:00
Sisekaitseakadeemia rahvusliku julgeoleku strateegia ja taktika õppekeskuse juhataja Jüri Kadak loendab taasiseseisvunud Eestis kolm riigipöördekatset ning peab ennast üheks nende ärahoidjaks. 1992. aasta oktoobris teatasid ajalehed, et Kaitseliidu peastaabi operatiivosakonna juhatajale tungisid tema kabinetis kallale automaaturid. Osakonda juhatas sel ajal Jüri Kadak.

“Kaitseliitlased panid mulle automaadi kõhu peale ja lubasid kohapeal maha lasta,” meenutab Jüri Kadak kuus aastat hiljem. “See kõik oli õnnemäng. Verevalamine jäi ära tänu rahulikule korrapidajale, kes pani küll häire peale, aga paugutama ei hakanud. Muidu oleks lahing maha peetud.”



Esimene katse



1992. aasta oli alanud. Tunne Kelam ja teised Eesti Komitee juhid nõudsid Ülemnõukogu kui ebapädeva organi laialisaatmist ja võimu üleandmist. Sama kavandas Läti. Savisaar oli äsja maha võetud.



2. jaanuari hommikul läks uus peaminister Tiit Vähi Eesti Kongressi tervitama. Laupäevast istungit Estonia kontserdisaalis turvas Kaitseliidu Harju malev Kalev Otsa juhtimisel.



Vaid vähesed teadsid, et turvajad pidid raadio teel tähelepanelikult saalis toimuvat kuulama ja ülekutse kõlades ruttama Toompea lossi võimu võtma. Jüri Toomepuu luges saali kaitsjaile hommikul sõnad peale ja kutsus neid üles vaprusele.



“Olin tol ajal Kaitseliidu Harju maleva staabiülem,” meenutab Jüri Kadak. “Kui ma eelmisel õhtul kuulsin, et pealik Ots oli Estonia esise välisvalve asemel terve maleva valmisoleku välja kuulutanud ja kavandas võimu ülevõtmist, teatasin asjast kohe Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile koju. Helistasin ka peastaabi ülemale Ants Laaneotsale. Jõudsime niikaugele, et enamik mehi keeldus Toompeale minemast. Kaitseliidu juhtfiguurid lubasid mind peajagu lühemaks teha, aga ei tehtud.”



Teine katse


Sama aasta juunis tulid ärevad teated Kuperjanovi pataljoni kiirmarsist Võrust Tallinna poole.



Veebel (eksiilvalitsuse major – H.L.) Jaan Mosin võttis võimu üle ja pani staabiülema oma käske täitma. Umbes neljasajamehelise pataljoni ülem Johannes Kert kohtus sel ajal Tallinnas ERSP erakonnakaaslastega.



“Asjaolude kokkulangemine laseb arvata, et Kert teadis asjast ja ootas pataljoni Tallinnas,” arutab Kadak. “Tema pidi juhtimise alles pärast Toompea lossi vallutamist üle võtma. Nii oli Kerdil parem end läbikukkumise puhuks kindlustada.



Tartus pidasid Kaitseliidu juhid ja poliitikud mehed kinni ja tegid neile selgeks kiirmarsi mõttetuse, sellal kui Tallinnas on Vene väed veel sees. Asi kukkus läbi.”



Kolmas katse


1992. aasta 20. septembril toimusid Riigikogu ja 5. oktoobril presidendivalimised. Valitsust polnud Meri veel jõudnud paika panna, riigis oli võimuvaakum.



9. oktoobril tahtsid Lõuna-Eesti malevate kaitseliitlased Uuel tänaval asunud peastaapi jõuga ära võtta, kuid Kadak sattus peale ja segas operatsiooni õnnestumist.



“See oli nädal pärast Elva-Otepää sündmusi, kui Kaitseliidu juhtimist püüti relvajõuga üle võtta. Juhuslikult sattusin hilisõhtul peastaapi tulema. Nägin võõraid, automaatidega mehi täis maja. Need olid Lõuna-Eesti, põhiliselt Otepää Kaitseliidu mehed. Nõudsin relvade äraandmist, nemad keeldusid.



Ka maja ümber liikus relvastatud mehi. Teatasin asjast kohe peastaabi ülemale Ants Laaneotsale, kes saatis mulle viivitamatult rühma automaatureid. Andsin kirjaliku käsu vajaduse korral tuli avada. Tol ööl seda vajadust ei tulnud.”



Relvad voodi ees


Järgmisel hommikul, 10. oktoobril, toimus Kaitseliidu uus nõupidamine, kus siseopositsioon tahtis järjekordselt liidu juhtkonda välja vahetada. Kohal oli ka Johannes Kert.



“Kert oli tollel kriitilisel ööl Tallinnas maganud ja ei viibinud seega Kuperjanovi pataljonis,” kõneleb Kadak. “Nõupidamise lõppu teistsugusena ette kujutanud tegelased olid ka ETV võttegrupi eesotsas Mati Talvikuga kohale kutsunud, et Kaitseliidu uut juhtkonda vaatajale tutvustada. Koosolek kukkus läbi, juhtkond jäi samaks ja sensatsiooniline TV-uudis tegemata.”



Õhtul helises Kadaku kodus telefon. “Kahjuks võttis toru abikaasa,” kõneleb Kadak. “Hääl teises otsas lubas naisel nina ja lastel kõrvad ära lõigata, sest ma solkisin neil selle asja ära.”



Kadak räägib, kuidas ta magas kaks ööd perest eemal, maja alumisel korrusel ning hoidis voodi ees laetud automaati ja taburetil kahte granaati.



Kadak Isamaast



“Isamaa oleks võimu jõuga võtnud, olen selles kindel,” arutleb Kadak. “Kui nad valimisi võitnud poleks, siis oleks nad jõuga Toompeale tulnud. Kaks korda tahtsid isamaalased ju ka Kaitseliidu juhtkonda jõuga maha võtta. Esimeste Kaitseliidu päevade ajal 1992. aasta oktoobris kutsus siseopositsioon Elvasse jäägrid, kes tõmbasid meile automaaturite ringi ümber, et võimu haarata. Kaitseliidu ülemat Kasepõldu, staabiülemat Toometit ja mind tahtsid nad maha võtta.



Õnneks oli mul Nõmme automaaturite grupp kaasas, kes teise ringi moodustas. Asi ei õnnestunud. Küll läks mul kaduma diplomaadikohver dokumentidega, mis leiti pärast Pullapäält. Hiljem lõid vastased Kasepõllu siiski mängust välja ja tõid Kaitseliitu juhtima Kerdi. Kerti toetasid Lagle Parek ja Hain Rebas.”



7. oktoobril andis eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark oma volitused üle. Päev enne tuli nn. Nõmme valitsuse moodustamise teade. Selle peaministriks kuulutas end väliseestlane Mihkel Mathiesen.



8. oktoobril hakkas Laar oma seaduslikku valitsust moodustama.



Kadaku vallandamine


1996. aasta 12. jaanuari pärastlõunal sai kaitsejõudude peastaabi juhtkond korralduse täiskoosseisus Kadriorgu ilmuda. President vabastas pärast kindral Einselni tagandamist kaitsejõudude ülema kohusetäitjaks nimetatud Vello Loema ametist ja määras tema asemele Johannes Kerdi.



“Kes on vastu?” küsis president. “Mina olen,” tõusis kolonelleitnant Jüri Kadak poleeritud laua tagant püsti ja palus luba nõupidamiselt lahkuda.



Kahe kuu pärast vallandas Kert Kadaku.



Kolonelleitnant Kadak andis vallandamise kohtusse ja võitis. Kert oli sunnitud talle välja maksma kahe aasta palga.



Kadak investeeris raha tulevase raamatu väljaandmisse. Ka ingliskeelne käsikiri on valmis ja saadetud paari välisriigi ning NATO esindajaile. “Igaks juhuks – kui Eestis peaksid arvutikettad kaduma, “ ütles Kadak.



Kadak nimetab taasiseseisvunud vabariigi algusaastail toimunut, mida ta oma uurimuses analüüsib, riigi suurimaks häbiplekiks ja selle peaosalisi pättideks.



Kadak on saanud ettepaneku käsikiri filmistsenaariumiks kirjutada. Raamatu eestikeelseid variante on kümne ringis. Autor tõi ühe Sõnumilehele, mis hakkab peagi seda avaldama.



Heinrich Margi intervjuust


Ajakiri Akadeemia avaldas 100. numbris (1997, nr. 7 – H.L.) intervjuu eksiilvalitsuse peaministri Heinrich Margiga, mille esimest korda trükkis Stockholmi Eesti Päevaleht 1993. aasta 27. augustil.



“1992. aasta jaanuaris tuli Kanadas elanud Uno Ruus Eestist Stockholmi. Majandusminister Mihkel Mathieseni ettepanekul kohtusin temaga Sheratoni hotellis. Ma kutsusin sinna ka eksiilvalitsuse juhatuse liikmed Enno Penno ja Peeter Luksepa. Ruus tegi ettepaneku, et eksiilvalitsus tuleks kaasa Toompeale võimu üle võtma.



Ma küsisin, kuidas see siis toimuks, ja ta vastas, et kõik kavad Kaitseliiduga on juba valmis. Eesmärgiks oli, et uut põhiseadust ei võetaks vastu, vaid hakataks valitsema 1938. aasta põhiseaduse alusel. Ma küsisin, et kuidas on see võimalik, kui Vene väed veel sees on. Ta vastas, et üldise arvamuse kohaselt Vene väed ei sekku sündmustesse.



Siis ütles Ruus, et sõitke Tallinna, siis näete kohapeal, kuidas asjad on ette valmistatud.



Mõne päeva pärast sõitis Mathiesen Tallinna.



Kui ta tagasi jõudis, teatas ta mulle, et kohtus professor Endel Lippmaaga, kes oli kategooriliselt riigipöörde vastu.



Tiit Vähi valitsuse kaitseminister Ülo Uluots kirjutas 9. augusti Postimehes, et eksiilvalitsuse Mihkel Mathiesen tegi koos Uno Ruusiga Kanadast Eesti kaitseväe staabiülemale Ants Laaneotsale ja Kaitseliidu ülemale Manivald Kasepõllule ettepaneku riigipöördeks ja kutsus mõlemaid kaasa. Mathiesen ei rääkinud sellest minule midagi, sest mina olin ju riigipöörde vastu.”



Stockholmi Eesti Päevaleht lisab, et riigipöörde algatust kinnitab asjaolu, et jäägrikompanii endine ülem Jaak Mosin sõitis Kuperjanovi pataljoniga Võrust Tallinna suunas. Mathiesen väidab lehes, et tema ei ole riigipööret kavandanud.


PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee