Rahvakultuuri traditsioon ei tohi katkeda
HEINO AASSALU
Veel aasta tagasi asusid Rahvakultuuri Keskuse töökabinetid linna mööda laiali. Nüüd ollakse koondunud Vilmsi tänava majasse, kuhu on leidnud tee maakondade ja linnade kultuurijuhid, rahvamuusikud-pillimeistrid, käsitööringide juhendajad, lavastajad külateatritest, rahvatantsujuhid, lilleseadjad, muinasjutuhuvilised, raamatukoguhoidjad, rahvarõivaste valmistajad, videoamatöörid, rahvalaulukoolist osavõtjad ning paljud teised. Mullu jagunesid 1638 kursuslast 69 õppegruppi. Lisaks veel igapäevane erialane nõustamine, kirjastustegevus jm. See ühe katuse alla kogunemine (olemas on ka ööbimise ja kehakinnitamise võimalus) ehk ongi üks mulluse tööaasta saavutusi. Õige küll - keskuse töötaja Anne Ojalo, kes juhendab folkloorialal sündivat, on ikka veel võõra katuse all.
Väikese tagasivaate mullusele tegevusele andis keskuse koolitusosakonna juhataja Urve Gromov.
Juhindume sellest, et kõik eluavaldused lähevad edasi, omandavad uusi vorme, viiakse läbi reforme. Sellest suur huvi meie vastu - alati ei mahu kõik soovijad äragi. Meie praegused kaks õppeklassi on pidevalt huvilistest tulvil. On lootus, et edaspidi saame oma majas õpperuume juurde. Seni rõõmustame näiteks koostöö üle Harrastusteatrite Liiduga, kelle abiga saime näitejuhtide kursustele õppelava ja töökabineti Viivi Metslaidile ning Vendo Peebole tööks näitejuhtidega. Peame eriliselt tähtsaks sisulist koostööd kultuuriministeeriumi, maakondade kultuuriosakondade, ERRS-i, Folkloorinõukogu, Viljandi Kultuurikolledz^i jt. kultuuriasutustega, kellelt tuleb ühiskondlik tellimus meie tööks. Tahame, et kursustel osalejad rahule jääksid.
Suur kasu on meil traditsioonidest ja varasematest töökogemustest. Keskuse tegevuse tulemusel saavad kokku eri valdkondade inimesed. Esimesest rahvamajade juhatajate kursusest kasvas tuumik, kes pani aluse Kultuurharidustöötajate Liidu loomisele veebruaris 1996. On iseloomulik, et enamik kursuslastest (78%) on kõrgema või keskeriharidusega, lektorid aga on oma ala parimad esindajad (Ingrid Rüütel, Leila Pärtelpoeg, Toomas Karjahärm, Katrin Saukas, Merle Karusoo, Ivo Eensalu, Mall Hiiemäe, Reet Piiri, Mait Agu, Inge Arro, Angela Arraste - andmepangas on rohkem kui 200 lektorinime). Ka keskuse spetsialistide hulgas on mitmeid väga häid õpetajaid - Piret Päär, Silvi Allimann, Juta Jõgi, meie tantsutoa mehed.
Mida arvavad aga need, kes on tulnud siia uusi teadmisi saama?
- Pooled oma kultuuritöös vajalikud teadmised olen saanud sellest majast.
- Raamatukogu on külas sageli ainuke kultuurikolle. Seda rohkem teadmisi peab olema raamatukoguhoidjal.
- Siin käsitletakse väärt teemasid ja koos käivad lahedad inimesed.
- Õpetus on professionaalne, õpitud töövõtteid saan edasi anda. Kompetentsed õpetajad annavad igale tekkinud probleemile vastuse.
- Alati saab siit mõne erksa mõtte, millest kasvab tegus tegu.
- Meeldiv on leida mõttekaaslasi oma erialal, külas oled ju üksinda.
Muidugi on meie tööring tublisti laiem kui pelgalt kursuste korraldamine. Ulatuslik on nõustamise osa - olgu see siis folkloor, rahvatants, muusika, kultuuritöö üldse. Ainulaadsed Eestis on konsultatsioonid rahvarõivaste ja rahvapärase käsitöö alal.
Ka kõik vabariigi tantsuautorid on meie keskusega seotud - tantsualane loomeliit Eestis ju puudub. Kogu levitatav autoritantsu (aga ka folkloorse tantsu!) repertuaar tuleb meilt. Uusi tantse saame loomevõistlustelt, aga ka tellimustööna. Toimetaja Pille Luha suure töö tulemusena nägid trükivalgust Kristjan Toropi "Kontratantsud", Maie Orava "Tantsud", XX sajandi alguse seltskonnatantsud. Tootmisse andmist ootab pakk valmis käsikirju ("Kristjan Toropit meenutades", "Tants koolis", ülevaade eesti rahvatantsu ajaloost, mitu tantsuvihikut), plaanitseme kogumikke Helmi Tohvelmani ja Helju Mikkeli tantsudest. Kõigile soovijaile avatud on renoveeritud raamatukogu.
Ees seisavad töökas kevad ja suvi. Tänavu jätkavad mitmed kursused (rahvalaulukool, rahvatantsujuhtide kool jt.) Oodatud on juba tavaks saanud suvekursused - tantsujuhtidele Keila-Joal, rahvapillimeestele Pärnus, näitejuhtidele Moostes. Leiame, et traditsioon ei tohi katkeda.
VAMBOLA SALUPUU foto
Urve Gromov: "Tahame, et kursustest osavõtjad rahule jääksid."
