Seisukoht

Pulmalaul või surmaitk?  (10)

Aigi Viira , 14. veebruar 2009, 00:00
Laulurahvaks kiidetud eestlastel olla tegelikult vaid kaks laulu: pulmaitk ja surmaitk. Nii harrastab irooniliselt väita Tartu keraamik Piret Veski. Kui eestlane laulab, siis ainult kahel juhul: suurest rõõmust või sama suurest (või, taevas teab, ehk suuremastki) kurvastusest.

«Eurolaulu» välja vahetanud «Eesti laul» ei laulaks justkui kumbagi laulu, vaid joriseb kuskil vahepeal eikellegimaal. Seda põhjusel, et keegi ei paista praegu aru saavat, mis asi see paljukiidetud «Eesti laul» on. ETV meelelahutussaadete juht Mart Normet püüdis sel nädalal Postimehes selle vastse projekti kohta rumalaile vaatajaile selgitusi jagada, kuid pehmelt öeldes kolistas oma nürimeelsete väidetega mööda ämbriterivi. Sama kolinaga ja sama kõmiseva tühjusega on esinenud uue lauluvõistluse produtsent Heidy Purga.

Eurovisioni asemel külmkapp

Nende kahe kodaniku väitel polegi «Eesti laul» «Eurolaulu» kombel seotud Eurovisioni lauluvõistlusega, vaid on väike ja vahva kodumaine üritus, millel Euroopa suurima telesaatega justkui asjagi poleks. Hea küll, laulame-tantsime siin omavahel ja kõige tublim saab peapreemiaks pääsme Eurovisionile. Või kui tänavust sihtkohta arvestada – Moskva ekskursioonile.

Seda, et Eurovision Moskvas on peapreemia parimale, korrutavad võistlevad artistidki kui papagoide segakoor. Minu mäletamist mööda oli «Eurolaul» ja on nüüdne «Eesti laul» projekt, kuhu ERR matab kaks miljonit krooni. Sellise summaga rahastatud preemia on ilmselgelt kalleimaid auhindu, mida Eestis on jagatud. Majanduskitsikuses eelarvekärbetega nahistav ERR võiks praeguse priiskamise asemel tuleva aasta tarvis juhinduda Normeti lahkest mõttest, et kohe, kui tekib peaauhinna osas parem idee, kaalutakse seda kindlasti. Tõenäoliselt läheks «Eesti laulu» rahastamine tunduvalt kokkuhoidlikumaks, kui tublimat premeeritaks viimase hetke pakkumise Egiptuse reisi, vahva mikrolaineahju või külmkapiga. Parafraseerides Normetit: pole, jah, meil vaja türklastele või bulgaarlastele pugeda. Ja mõistagi pole meil jälle seda traumat vaja, et juba eelvoorus kolinal läbi kukume. Parem kohe loobuda, sest teised ei kipu nagunii meie kõrget kunsti mõistma. Ja sõitku võitja pealegi Moskvasse, aga ärgu Eurovisioni lavale trügigu. Mingu parem Punasele väljakule patseerima ja metrooga sõitma.

«Eesti laul» koligu raadiosse

Veel kinnitab Normet, et erinevalt «Eurolaulust» olla «Eesti laulul» rõhk muusikal, mitte tsirkusel. Ehk teisisõnu – pole vaja kostüümindust ega lavašõud, pole vaja pingutust laval miskigi olla. Siit järgmine kokkuhoiukoht: edaspidi võiks see toredat muldrikukonkurssi pidada mitte tele-eetris, vaid hoopis raadios. Näiteks R2s. Raadiokonkurss välistaks jalamaid panustamise välisele imagole ja tantsusammudele, valgusefektidest kõnelemata. Ning milline rahaline kokkuhoid, kui loobutaks efektse telepildi tootmisest! Mis aga kogu selle lauleldussaate eriti kummaliseks muudab, on «Eesti laulu» tegijate üksmeelselt eitav suhtumine looja karja rännanud «Eurolaulu» aadressil. Suures uue loomise tuhinas on nad ilmselgelt unustanud, et pole maha saanud millegi vähemaga kui ühe lauluvõistlussaate ümbernimetamisega. Väga nigel tulemus, mille leevenduseks peaks ilmselt kõlama südantlõhestav surmaitk.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee