Põllumajanduses kehtivad maksud  

Vastavalt Eesti maksupoliitikale ja kehtivatele seadustele on põllumajanduse ja teiste majandusharude maksustamise üldpõhimõtted ühesugused. 1996. a. eest põllumajanduses kehtivad maksud on järgmised:

1) käibemaks,

2) maamaks,

3) sotsiaalmaks koos ravikindlustusmaksuga,

4) üksikisiku tulumaks,

5) ettevõtte tulumaks.

osas põllumajanduses mingeid soodustusi ei ole. Seda maksavad nii üksikisikud kui ka ettevõtjad. Käibemaksu rakendatakse lisandväärtuse maksuna ja maksustatavaks käibeks loetakse kaupade või teenuste müüki ja vahendamist ning nende võõrandamist renditingimustel.

Maksukohustuslane, kelle maksustatav käive, välja arvatud import, ületab kalendriaasta algusest 250 000 krooni, on käibemaksukohustuslane. Viimane maksab käibemaksu oma realiseeritud toodangult ja saab tagasi ostetud kaubalt makstud käibemaksu. Mittekäibemaksukohustuslane makstud käibemaksu tagasi ei saa. Käibemaksu määr on 18% ja eksport maksustatakse 0% määraga.

1995. a. laekus põllumajandusest makse 371 miljonit krooni, millest käibemaks moodustas 109,7 miljonit ehk 29,6%.

osas kehtib ajutine maksuvabastus ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on kuni 1997. aasta lõpuni 0,3-0,7% maa maksustamishinnast aastas. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu ja seda saab muuta vaid eelarveaasta algusest alates. Maamaks laekub omavalitsusüksuse eelarvesse. 1995. aastal laekus põllumajandusest 16,7 mln. kr. maamaksu, mis moodustas 4,5% kõigist laekunud maksudest.

on 33% ja seda maksavad üksikisikud ja talunikud ettevõtlusest saadud tulult. Iga töövõimelise kindlustatava kohta on maks kuus vähemalt ametlikult kehtestatud kuupalga alammääralt ja kõige rohkem 15-kordselt palga alammääralt. 1995. aastal põllumajandusest laekunud maksudest moodustas sotsiaalmaks koos ravikindlustusmaksuga 149,5 mln. kr. ehk 40,3% kõigist põllumajandustegevuselt laekunud maksudest.

moodustab 26% brutopalgast ja 1995. aastal laekus põllumajandusest 78,3 miljonit krooni ehk 21,1% kõigist põllumajandusest laekunud maksudest.

Üksikisikust maksumaksja tulu hulka ei kuulunud ka 1995. aastal omatoodetud töötlemata põllumajandussaadustelt saadud tulu kuni 35 000 kr. ulatuses. Kokku oli tulu, millelt ei arvestatud 1995. aastal tulumaksu, 120,2 miljonit krooni ja tulumaks, mida ei olnud vaja maksta, moodustas 31,3 miljonit krooni.

Maksusoodustuse alla lähevad veel taluseaduse alusel loodud talud. Need on talud, mis on kohalikus omavalitsuses registreeritud taluna enne 10.12.1993. Maksuvabastus kehtib kõigi maksude osas 5 aastat.

Talunik kui üksikisikust ettevõtja peab kohalikule maksuametile tuludeklaratsiooni esitama 31. märtsiks.

Tootmisettevõtte aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni. Kõiki üksikasju ei ole siin võimalik käsitleda ja nende lahendamiseks on tark pöörduda kohaliku maksuameti poole.

Kui kasutatakse naabrimehe teenuseid, võib naabrimees kirjutada paberile saadud tasu ja see läheb kuludesse. Samal ajal aga peab naabrimees seda deklareerima kui tulu ja see läheb maksustamisele. (Maksuamet kontrollib vastastikku esitatud deklaratsioone ja arvestab ainult kahepoolseid deklaratsioone.)

Kuna sotsiaalmaks on igakuine maks, võib talunik maksta selle iga kuu miinimumpalgalt ja aasta lõpu tuludeklaratsioonis arvatakse see maha kui kulu.

Seega ei teki erinevust üksikisiku ja ettevõtluse maksustamisel selles osas, kellel see maks arvestatakse kohe kuludesse.

Tähelepanu peaks üksikisikust maksumaksja pöörama sellele, et maksustamisperioodi maksustatavast tulust võib maha arvata sel ajavahemikul tasutud maksumaksja ja tema ülalpeetavate koolituskulud. Seda koolitaja poolt antud originaaltõendi ja maksedokumendi alusel ning iga koolitatava kohta mitte rohkem kui 6000 krooni.

Iga deklarant deklareerib oma tulud elukohajärgses maksuametis. Kuna Eestis ei nõuta sissekirjutust, siis valib iga deklarant ise alalise elukoha järgse maksuameti.

Kui deklarant elab näiteks Tallinnas ja töötab palgatöölisena ning samal ajal peab Harju maakonnas talu või tegeleb muu ettevõtlusega, siis peab ta maksud tasuma ettevõtluse asukohas. Seega deklareerib ta ühiselt nii palgatulu Tallinnas kui ettevõtlustulu Harju maakonna maksuametis.

Üksikisiku tuludeklaratsiooni blankette ja nende täitmise juhiseid on võimalik saada kohalikust maksuametist.