Uudised

Mäo tragöödia algas isiklikust vaenust  

14. detsember 1998, 00:00

Mäo tragöödia sai alguse isiklikust vaenust, väidab ühe hukkunud politseiniku isa Richard Lemming. Teised politseinikud ei saanud oma kolleegi Väino Neidoga läbi - nad märkisid juba 1994. aastal pöördumises liikluspolitsei büroo direktori Jaan Tootsi poole, et neil on raske Neidoga koos töötada.

TÕNU TRAMM

Richard Lemming on küsitlenud kõiki asjaosalisi, käinud kõikidel kohtuprotsessidel.

"Neid lubadusi, mida on antud meile, hukkunute omastele ja eluga pääsenud Janek TÜeljadinovile, ei jõua keegi üles lugeda," lausus Lemming. "See, kuidas asja uuriti, ei kannata mingisugust kriitikat. Politsei on nagu 15-aastane kapten, kes juhib laeva, aga kompassi ei tunne."

Vana vaen

Järva liikluspolitsei büroo inspektor Marek Lemming tõusis 14. detsembri õhtul 1994 enne patrulliminekut kodus söögilauast ja ütles ohates: "Jälle pean minema selle "jänesega" maid jagama." Need olid viimased sõnad, mida Richard Lemming oma poja suust kuulis.

"Ülejäänud politseinikud ei saanud oma kolleegi Väino Neidoga juba ammu läbi," rääkis Richard Lemming," ja andsid talle isekeskis hüüdnime Jänes."

Meeste vaenu tõendab seitsme Järva liikluspolitseiniku pöördumine liikluspolitsei büroo direktori Jaan Tootsi poole 1994. aasta kevadel, kus mehed kinnitavad, et Neidoga koos töötamine on muutunud neile suureks koormaks, sest tema põikpõine iseloom külvab konflikte politsei ja liiklejate vahel.

"Vaene autojuht on valmis kas või vabasurma minema, et tema käest pääseda," seisab pöördumises, millele on teiste seas alla kirjutanud ka Argo Kivi, üks kahest mõrvatud politseinikust.

"Kui politseijuhtidel oleks vähegi vastutustunnet olnud, ei oleks nad lasknud relvastatud üksuses vaenu tekkida," lausus Lemming. "Vaen süvenes ja sellest tragöödia algaski."

Temaga on ühte meelt ka liikluspolitseinikud, kes kirjutasid 30. mail 1996 tehtud pöördumises liikluspolitsei büroo direktorile Märt Mikkovile: "Oleks meie ühine avaldus rahuldatud, oleks meie töökaaslased tänaseni elus."

Neido nägi relva

"Enne patrullteenistuse lõppu, 15. detsembril kell 2.45 lähenes Mäo teeristile veoauto KaMAZ, mille peatas minu poeg Marek Lemming," rääkis Richard Lemming. "Autot juhtis Sergei Markov. Autojuhi dokumendid andis Marek kontrollimiseks Väino Neidole, ise asus koormat üle vaatama. Mehed teadsid, et eelmisel ööl rööviti ühest Tallinna hulgilaost Üokolaadi ja alkoholi. KaMAZ-i juhil saatedokumete ette näidata polnud.

Selguski, et koormaks oli alkohol. Jutuajamine muutus tõsiseks, veoauto kabiinist tuli välja ka kaassõitja Nikolai Mitjugin ja pakkus politseile raha. Marek keeldus altkäemaksust ja hakkas Mitjuginit läbi otsima, too aga rabeles ja liikus auto esiotsa poole.

Autost väljus ka teine kaassõitja Andrei Iljuhhin, kes võttis kaasa automaadi AKM, laadis selle ja läks haagise taha. Ta seisis seal hulk aega, kuni Markov ja Mitjugin läksid auto esistange juurde. Neido, kes kontrollis parasjagu autojuhi dokumente, kuulis automaadi laadimist ja nägi relva. Selle asemel, et Marekile teisel pool autot hiilivast relvastatud kurjategijast teada anda, jooksis ta põllule. Kas või ühe päeva teenistuses olnud politsenik oleks kindlasti kaaslast hoiatanud."

Baarikülastajad päästsid

"Imekombel tulistamises ellu jäänud, kuid suurest verejooksust nõrk TÜeljadinov roomas teisel pool teed seisnud politsei Opeli juurde ja üritas abi kutsuda," rääkis Lemming. "Kuna aga raadiojaam oli Tallinna sagedusel, siis tal see ei õnnestunud.

Samal ajal tulid baarist välja inimesed, kes karjusid Neidole, et too ometi midagi teeks, veel kord kiirabi kutsuks ja meestele esmaabi annaks, aga Neido ei lasknud kedagi ligi. 40 minutit hiljem jõudis kohale kiirabi, kes viis ära ainult Argo Kivi, kuna masin oli kahe kannatanu jaoks liiga väike. Viimane suri vigastuste ja suure verekaotuse tagajärjel haiglas tund aega hiljem.

Ka TÜeljadinov oleks ilmselt surnud, kui üks baarikülastaja ei oleks Neidot eemale tõuganud ja juba politseinikku esimese ettejuhtunud autoga haiglasse viinud. See oli sama inimene, kellelt Neido oli mõni tund varem juhiloa ära võtnud."

Küünlad valesse kohta

Richard Lemming ei suuda tänaseni aru saada, miks ei sündmuskohta põhjalikult ei uuritud.

"Meile öeldi, et Argo Kivi sai surma bussijaama kõrval, kus seisis politsei Opel," kõneles Lemming. "Viisime tema lese Eha Kiviga pool aastat sinna lilli. Alles siis saime kohal käinud kiirabi juhi käest teada, et Kivi lebas hoopis keset teed, bussijaama kõrval oli maas hoopis TÜeljadinovi veri. See oli meile täielik Üokk - politsei ei tea, kus keegi lamas."

Pärast esialgset juurdlust sai ka politsei juhtkond aru, et Neido ei käitunud kaugeltki nii, nagu ta ise rääkis, ja mees kõrvaldati politseitöölt.

"Kuid isegi vallandamiskäskkirja ei suudetud politseis korrektselt vormistada," rääkis Lemming. "Mehel polnud tarvis muud kui advokaati. Pärast kohut oli politsei juhtkond sunnitud Neido tööle ennistama ja maksma talle kümnetesse tuhandetesse küündivat valuraha."

Endise sõjaväelasena ei suuda Lemming aru saada ka sellest, miks ei olnud kontrollitud seda, kas Neidol on relv või mitte.

"Terve aasta käis mees patrullis ilma relvata, talle pakuti asendusrelva, aga ta ei võtnud seda vastu, väites, et tal on isiklik relv. Kuid see oleks pidanud prefektuuris arvel

olema. Järelikult on Neidol registreerimata relv."

Politsei ettevalmistusest ei ole Lemmingu sõnul üldse mõtet rääkida. Neli aastat tagasi mõrvatud politseiniku isa on kaotanud igasuguse usu õiglusesse ja lubadustesse.

PETTUNUD: Marek Lemmingu isa Richard Lemming on kogu Eesti politseisüsteemis täielikult pettunud.

ANDRUS EESMAA (Järva Teataja) foto

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee