Eesti uudised

Kas Cēsis on Eesti-Läti paraadiks valmis? (20)

Maarius Suviste, 23. jaanuar 2009, 00:00
 
Eesti ja Läti president otsustasid: võidupüha paraad tulgu Lätis Cēsises! Linnaelanikud juba ootavat eestlasi: "Tore sõbralik pere koos paraadil!" soovib muuseumitöötaja Henriks. Paraku sai väikelinn ühisparaadist teada alles ajakirjanduselt ja riigipeade mõttest kaugemale ei ole veel jõutud.

Kaks suve tagasi 800. aastapäeva suurejooneliselt tähistanud Cēsis on maakeeli Võnnu. Põhja-Läti linnas elab 18 000 inimest. Esimene mulje – nagu Viljandi.

"Ordulinnuse varemed, muuseum, pargid, vanalinn," ütlevad keskväljaku lähedase kohviku töötajad, mis nende romantiliseks puhkepaigaks peetud linnas erilist on.

Keset väikelinna asub kõrgusesse pürgiv relvavendluse monument langenud kangelastele. Sellel on tähendusrikkad eestikeelsed sõnad: mõõgast tõusis päike.

Lätlane: "Siin tehakse palju asju valesti"

Monumendi väiksele tahvlile on kirjutatud eesti keeles ka järgmised read: "1919. aastal Võnnu lahingus Landeswehr’i üle saavutatud võidu ning Eesti ja Läti vabaduse eest langenud sõjameeste mälestuseks püstitatud 1924, hävitatud 1951, taastatud 1998."

Mälestusmärgi ees põleb väikse leegiga tulease, eemal mitu sületäit küttepuid. Tuld teevad Zaiga ja Māris. Õues on kolm miinuskraadi. Tuli praksub.

Mida teete, endale sooja või?

"Barrikaadide mälestuseks," ütleb Zaiga. 20. jaanuaril tähistab Läti barrikaadide päeva. Zaiga meenutab 1991. aasta jaanuarisündmusi, kui läti rahvas kaitses strateegiliselt tähtsaid objekte Nõukogude võimu eest.

Ei saa juttu tulevasele ühisparaadile viiagi, kui juba Zaiga kurdab kurba saatust: "Me (Eesti ja Läti – toim) saime peaaegu korraga vabaks, aga vaadake, kui hästi teil on läinud – teil on tööd ja raha. Teil on palju parem kui meil. Siin tehakse palju asju valesti. Alustatakse, aga lõpetatakse pankrotiga. Kel on tööd, see elab. Kel tööd pole, sel pole elugi."

Māris suskab vahele: "Ega teil 40 santiimi ole?"

Ei ole. Aga selle raha eest saaks odava õlle kätte küll. Õlletehas Cēsu Alus (omanik sama mis meie A. Le Coqi tehasel) asub linna ääres.

Mida te Võnnu lahingust teate?

"Lastele õpetatakse koolis küll, mis siin 1919. aastal juhtus," ütleb Zaiga. Ta räägib, et igal aastal on Cēsises lahingu aastapäeva puhuks paraad, süüdatakse küünlad.

"Aga alles teie käest kuulen, et sel aastal tuleb paraad koos eestlastega," ütleb Zaiga. Ühisparaadist ei teadnud ta tuhkagi. Zaiga ja Māris ei ole ainsad, kes ühisparaadist midagi ei tea. "Ah et koos? See on väga hea, et koos eestlastega!" kiidab ordulinnuse juures muuseumitöötaja Henriks.

Cēsises asub Läti kaitsejõudude instruktorite kool. Henriks ütleb, et seni on Võnnu lahingu aastapäeva paraadid välja näinud nõndamoodi: "Mehed kogunevad garnisoni juures, sealt marsivad väljakule mälestusmärgi juurde. Muuseumi ees on kaetud lauad, laululaval on kontserdid. Vägev pidu!" ütleb Henriks, kes ei teadnud (nagu paljud teised lätlased), et eestlased osalesid Võnnu lahingutes.

Keskväljaku lähedal asuva söögikoha töötajad ei tea samuti, et sel aastal võidupüha paraad koos eestlastega tuleb. Nad ütlevad, et paraad ei olegi linnas nii oluline: palju tähtsamad on igasuvised linnapäevad ning kunsti- ja muusikafestival.

Selles pole midagi üllatavat, et küsitletud linnarahvas ühisparaadist midagi ei tea. Isegi Cēsise linnavalitsust ei ole informeeritud, et nii suur sündmus suvel linnas tuleb, kirjutab Läti portaal nra.lv. Linnaisadki saanud sellest teada alles ajakirjanikelt.

Cēsise rajooni kultuurisündmuste infoleht annab teada, et võidupüha paraad on 22., mitte meile harjumuspärasel 23. juunil.

Mõttest kaugemale jõutud ei ole

Ühisparaadis leppisid kokku president Toomas Hendrik Ilves ja tema Läti kolleeg Valdis Zatlers mullu sügisel, tähistamaks vääriliselt Võnnu lahingu 90. aastapäeva.

Esialgsetel andmetel marsivad paraadil Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad ning noored kotkad ja kodutütred, keda saab kokku ligi 500. Teist samapalju sõidab Cēsisesse Läti Zemessardze üksusi.

"Paraku ei saa me veel nendele küsimustele vastata," tunnistab Kaitseliidu kõneisik Tanel Rütman. "Meie kontaktid lätlastega on seni olnud sideliinide vahendusel." Rütman ütleb siiski, et lähiajal on plaanis lätlastega kokku saada, kust hakkavad sündima konkreetsed asjaolud: paraadi koht, formaat, kellaajad jms.

Monumendi juures tuld tegevad Cēsise elanikud Zaiga ja Māris jäävad ühisparaadi huviga ootama: "Kindlasti tuleme vaatama," ütleb lätlanna. Muuseumitöötaja Henriks ootab ka: "Paraad tuleb ehk hulga ilusam. Tore sõbralik pere koos paraadil."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee