Eesti uudised

Pikk ja raske haigus viis raadiohääle ja diplomaadi Krista Kilveti manalateele (7)

Allar Viivik, 22. jaanuar 2009, 00:00
1946–2009: Viimasel ajal raske haigusega võidelnud Krista Kilvetit meenutavad sõbrad ja kolleegid elurõõmsa ja tubli naisena. Ta kasvatas üles kolm tütart ja oli seitsme lapselapse vanaema. Kilvet saadetakse viimsele teele 24. jaanuaril kell 12 Tallinna Jaani kirikust. Foto: Harald Lepikson (arhiiv)
Kolmapäeva öösel sai ränk tõbi võitu ajakirjanikust, poliitikust ja diplomaadist Krista Kilvetist (62), kes muuseas alustas Eesti Raadios stereosaateid ja jõudis kõige muu kõrval veel ka purjetamist harrastada ja muusikat koguda.

"Elurõõmu jätkus Kristal kõvasti! Seda ka siis, kui poliitika teda veidike nudis," meenutab Krista Kilvetit raadiomees Erki Berends.

Tema sõnul asus Kilvet raadios tööle 42 aastat tagasi. "Koos Reet Valingu, Hannes Valdma, Härmo Saarmi ja

Aarne Vahuriga oli ta näiteks 1970ndate algul uudsete stereosaadete arendaja," räägib Berends.

Saarmi mäletamist mööda oli Kilvet hea ja vaimukas kolleeg, kelles jätkus kõvasti särtsu. "Ideid oli väga palju. Ta ütles ikka, et proovime, teeme ära!" meenutab Saarm. Et Tallinnas alustati stereosaateid Nõukogude Liidus esimesena, jätkus raadiomajja uudistajaid ja õppusevõtjaid lähedalt ja kaugelt.

1970ndatesse jääb ka raadiosaade "Laupäevaõhtu tantsusaalis", kus Kilvet ja Ants Tael õpetasid kuulajaid tantsima ja nooblilt käituma.

Koos teatrimehest abikaasa Kaarliga kogus Krista Kilvet aga muude tegemiste kõrval veel ka näiteks rahvalikku muusikat. Endiste kolleegide sõnul jõudsid need laulud näiteks omaaegse Noorsooteatri lavastusse "Oh armastus, sa kallis magus mesi", neid esitas menuansambel Kukerpillid, kus laulis isand Kilvet, ning proua Kilvet mängitas paremaid palu ka raadiosaates "Rahvamuusika pooltund". "Kultuurisaated ja -ülekanded olidki suuresti tema teha," meenutab Berends.

Raadiotöö kõrval harrastas Krista Kilvet aga veel purjetamist. Inglise filoloogi diplomi omanikuna koostas ta isegi mitmekeelse purjetamisterminite sõnastiku. Vähe sellest – kolleegidega korraldas ta 1970ndate lõpul raadioregatte ja 1980. aasta suvel vahendas raadiokuulajatele olümpiaregatti Tallinna lahel.

1990 jättis Kilvet aga raadiotöö ning kaheks aastaks sai temast hoopis riigisekretäri asetäitja. Samal ajal asutas ta koos mõttekaaslastega Eesti Naisliidu ja ettevõtlike naiste ühenduse Zonta Tallinna klubi.

1992–1999 kuulus Kilvet riigikokku, algul Keskerakonna, hiljem Arengupartei liikmena. Rööbiti oli ta veel Tallinna volikogu saadik.

Poliitikast loobumise järel sai Kilvetist 2000. aastal diplomaat. Muu hulgas oli ta riigi ajutine asjur Sofias ja Dublinis. "Iirimaal täitis ta pikka aega samu kohustusi, mis saadik," kiidab Berends. Viimaseks ametiks jäi Kilvetil saadikutöö Norras ja Islandil, millest ta mullu sügisel raske haiguse pärast loobuma pidi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee