Foto: Tiina Kõrtsini
Toimetas Marge Sillaots 22. detsember 2008 16:19
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) andmetel võib 2008. aasta jõuda kümne soojema hulka alates 1850. aastast.

WMO andmetel on 2008. aastal maakera keskmine õhutemperatuur 0,31 kraadi võrra kõrgem võrreldes 1961.-1990. aastate keskmisega (14 kraadi). Samas jäi tänavune keskmine temperatuur siiski veidi madalamaks võrreldes veelgi varasemate aastatega ehk 21. sajandi algusaastega. Selle põhjuseks peetakse 2007. aasta teisel poolel tekkinud nähtust nimega La Niña, mis jahutas merepinda Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ja mõjutas viimasel poolaastal mitmeid alasid kogu maailmas.

Arktika merejää pindalaks mõõdeti tänavu septembris 4,67 miljonit ruutkilomeetrit. 2007. aastal oli selle väikseim pindala 4,3 miljonit ruutkilomeetrit.

Paljudes piirkondades Euroopas oli tänavune keskmine temperatuur varasemast kõrgem, kuigi möödunud talv oli suuremal osal Euraasia mandrist väga külm. Näiteks Türgis oli jaanuarikuu viimase 50 aasta külmem. Ekstreemne külm põhjustas inimkaotusi Afganistanis ja Hiinas.

Siberis ja Skandinaavias oli aga viimane talv tavalisest soojem.

Eestis oli möödunud talv rekordiliselt soe. Detsembrist märtsi keskpaigani oli õhutemeperatuur pikaajalisest keskmisest 6-8 kraadi võrra kõrgem. Sademete poolest oli möödunud august rekorditerikas.

Enamikes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi mõõtejaamades sadas maha vähemalt kahe kuu norm. Veelgi sajusem oli august 2003, kui Jõhvis sadas 265 mm (norm 86 mm).

Ka lume poolest oli märts 2008 helde - Mandri-Eestis mõõdeti lume paksuseks kuni 32 cm. Novembris aga oli Mandri-Eestis lume paksuseks lausa kuni 44 cm, Kuusikul rekordiline 56 cm. Praegu näitavad kõik märgid, et jõuludeks on taas lund loota.

Esialgne informatsioon 2008. aasta maailma ilmastiku kohta on saadud eekõige ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest, mille andmeid kogusid ning edastasid WMO-le rahvuslikud ilmajaamad. Mahukaima ajakohastatud informatsiooni avaldab WMO 2009. a märtsikuus.