Uudised

Jaansonil viimane võimalus  

1. detsember 1998, 00:00

"Jaansonil on minna kas edasi või astuda sootuks kõrvale. Tagasiteed enam pole," väljendab Eesti Sõudeliidu president Peeter Mardna end kategooriliselt, kaaludes kauaaege esisõudja Jüri Jaansoni Sydney-väljavaateid.

JAAN JÜRINE

Pärnu sõudja kutsus eelmisel nädalal kokku toetajafirmade esindajad, tänas neid ja avaldas lootust, et koostöö jätkub. Lisaks rahvusvahelise olümpiasolidaarsusfondi igakuisele 1200 dollari suurusele toetusele on Jaansoni seljataga kuus firmat, kes pole mehesse usku kaotanud.

Jaanson pääses sel suvel vaid ühel MK-etapil punktikohale ja oli MM-võistlustel 14. Kunagise eliitmehe ja 2000 m distantsil praegugi maailma tippajaga Jaansoni kohta olid need tulemused kahvatud.

"Nalja pole mul mõtet teha. Edasiminek eeldab tõsist tööd ja täielikku pühendumist. Kui ma järgmisel suvel MM-võistlustel esile ei tõuse, muutuvad Sydney-väljavaated täiesti uduseks," kaalub Jaanson oma Üansse.

Mida öeldu eeldab? "Saan pühenduda vaid siis, kui olen võimaluste poolest konkurentidega võrdsetes oludes. Siinset kliimat muuta pole meie võimuses, kuid muus osas peab tasakaal olema," leiab Jaanson.

Eesti Sõudeliidu Sydney-projekt rahadega siiski ei laiuta. Sõudejuhid on jõudnud veendumusele, et kui tulemusi pole, ei saa ka midagi avansiks küsida.

Aastalõpp tõi kaasa Jaansoni lahkumise oma senisest juhendajast Mihkel Klementsovist. "Mul on kokkulepe Mihkel Leppikuga, et koduklubis harjutades saan ma vajaduse korral temalt abi. Sõitudel ja laagrites tuleb toetuda omaenda kogemustele. Jaanuaris sõidan praeguste plaanide järgi koos ukrainlastega Türki veele, loodetavasti saan toetuda ka nende treeneritele," sõnab Jaanson.

Esisõudja kavatseb harjutada koos kergekaalu kahepaadil sõitvate Roman LutoÜkini ja Jevgeni PopeliÜiniga ning teha koostööd treener Matti Killinguga.

Veebruaris tahab Jaanson neelata suusakilomeetreid kas koduses Pärnus või Otepääl. Edasised plaanid on lahtised.

Jaanson vaatab asjale filosoofiliselt. "Ebakindlus mõjub mulle halvasti. Olen niisugune natuur, kes ei talu ootamatuid muutusi. Aga praegune elu neid ainult pakubki." Jaansoni senisel sportlaseteel on ainult paar-kolm aastat olnud edukad. Ta on kogenud suuri tagasilööke. "Olen muidugi ise süüdi, et olen mitmel aastal end täiesti tühjaks treeninud-võistelnud. Ma pole suutnud end parimal viisil realiseerida."

Mardna on kannatamatu

Sõudeliidu president Peeter Mardna kasutab Jaansonist kõneldes ootamatult karmi tooni.

"Me kuulutasime välja Sydney-projekti. See on omamoodi verevanne ja eeldab kõigilt asjaosalistelt ühtekuuluvustunnet ja meeskonnavaimu. Nüüd kuulen Jaansonilt jälle vana juttu, et ta tahab harjutada omaette või koos kergekaallastega. Jaanson peab aru saama, et tal pole enam aega isetegevuseks. Tal on minna kas edasi või üldse kõrvale astuda. Mehel on kasutada aastas umbes 400 000 krooni, mille ma olen välja ajanud. Sellest peab piisama," on Mardna kõigutamatu.

Samas tunnistab president, et arstina üritab ta Jaansonit mõista. "Jüril on raske natuur, tal on kombeks tonte seinale maalida. Aga minu kannatusel on ka piirid."

VALMISTUB: Jüri Jaanson tajub, et mänguruum on 33-aastasena ajaliselt piiratud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee