Uudised

Arstide lohakus külvas surma  

24. november 1998, 00:00

Oma lohakusega noore mehe veremürgitusse surra lasknud Mõniste valla arstid võivad sattuda kohtupinki, kui politsei algatab nende suhtes kriminaalasja, öeldi Sõnumilehele Võru prefektuurist.

KADRI JAKOBSON

Sotsiaalministeeriumi arstiabi kvaliteedi komisjoni esimehe, Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna sõnul suhtusid Võru maakonna tohtrid, perearst Irene Mõttus ja hambaarst Valve Iverson oma töösse hoolimatult. Komisjoni hinnangul ei vasta nende kvalifikatsioon ametile.

Ravikvaliteedi komisjon suunas sotsiaalministeeriumi eriala atestatsioonikomisjonile Võru maakonna Mõniste valla perearsti Irene Mõttuse ja hambaarst Valve Iversoni määramaks sobivuse sellel ametialal töötamiseks. Mardna hinnangul oli Mõttuse ja Iversoni tegutsemine ametialaselt lohakas ja küündimatu. "Üks asi on ebaprofessionaalsus, teine see, et arstil peab olema ohutunne," ütles Mardna. "Kui arst ei saa hakkama ega oska edasi tegutseda, siis tuleb küsida nõu teistelt arstidelt või haige edasi saata."

Komisjon jõudis järeldusele, et Mõttus ja Iverson ei vaadanud haiget korralikult läbi ega määranud adekvaatset ravi peale hamba välja tõmbamist.

Hoidsid raha kokku

Mardna väitel oli patsiendil hambajuurealune mädanik, mille puhul tehakse reeglina enne hamba väljatõmbamist röntgenülesvõte. Hambaarst Iverson seda ei teinud. "Et tegemist on tasulise teenusega - nii hambaarst kui ka perearst olid eraettevõtjad -, võib tekkida kahtlus, et antud juhul tahtsid nad läbi ajada kõige odavamal viisil," märkis Mardna.

Tema sõnul polnud komisjon rahul sellega, et patsienti ei viidud haiglaautoga Tartu haiglasse.

"Meid ei rahulda Mõniste valla perearsti Irene Mõttuse seletus selle kohta, miks pidi patsient Tartusse sõitma bussiga," rääkis Mardna. "Kahe haige transportimise Võrumaa haiglasse oleks pidanud edasi lükkama ja selle patsiendi kiiremas korras Tartu Maarjamõisa haiglasse viima."

Mardna märkis, et tõenäoliselt ei vaadanud perearst Mõttus patsiendi suud seestpoolt. Sissekande ambulatoorsesse kaarti tegi perearst velskri sõnade põhjal, mille järgi diagnoositi haigel tonsilliit. Tartu arstide vaatlus ja lahang tonsilliidi diagnoosi ei täheldanud.

Hoolimatus maksis elu

Mardna sõnul ei hinnanud Võru tohtrid õigel ajal haiguse raskust. "Nende andestamatu viga oli see, et nad ei hinnanud haiguse kulu raskust ka patsiendi surmapäeval - 20. oktoobril."

Kui võrrelda Võrumaa arstide tehtud sissekannet patsiendi ambulatoorsesse kaarti Maarjamõisa haigla intensiivravi osakonna kirjeldusega 20. oktoobril, siis selgub, et kuigi nende koostamise vahe oli vähem kui kuus tundi, on haige seisundi kirjeldused täiesti erinevad.

"Kui ambulatoorsel kaardil kirjeldati haige seisundit kerge tursena kaelapiirkonnas, Maarjamõisa haiglas aga väga suurte mõõtmetega mädaniku ning suure tursena, siis võib öelda, et kohapeal haiget üldse ei vaadatud ning arstid suhtusid oma töösse formaalselt," märkis Mardna.

Mardna nentis, et kui kaheksa päeva pärast hamba väljatõmbamist ei võtnud arstid - nähes patsiendi seisundi halvenemist - midagi ette, on tegemist nende ebaprofessionaalsusega.

"Ei saa lubada, et sellised teod jäävad karistamata. Sellise teo eest peab meie riigis olema vältimatu karistus," nentis Mardna.

Mõniste ambulatooriumist öeldi, et perearst Irene Mõttus on sinisel lehel, hambaarsti Valve Iversoniga aga ei õnnestunud Sõnumilehel rääkida.

Võru maakonnaarst Ellu Sissas ütles, et temani pole arstiabi kvaliteedi komisjoni otsust veel jõudnud. "Arvan, et perearst ja hambaarst oma ametisse ei jää," ütles Sissas." Lõpliku otsuse teeb Mõniste valla volikogu."

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon tegutseb sotsiaalministeeriumi juures, selle määrab sotsiaalminister viieks aastaks. Komisjoni ülesanne on konkreetse ravijuhu käsitlemine, arstiabi ravikvaliteedi kontrollimise korraldamine, samuti haigekassade ning raviasutuste vaheliste probleemide lahendamine.

TOHTRI JUURES: Kui arst ei saa haige hambaga hakkama, siis tuleb tal kolleegidelt nõu küsida või haige professionaalide kätte usaldada.

eraldi kasti

Esmaspäeval, 12. oktoobril tõmmati Viktor SiltÜenkol (32) välja seitsmes hammas. Pärast seda tõusis haigel palavik ning nägu tursus üles.

Kahe päeva pärast, 14. oktoobril, pöördus SiltÜenko Mõniste valla perearsti Irene Mõttuse poole, kes kirjutas välja palavikku alandavaid ja põletikuvastaseid ravimeid.

Neljapäeval,15. oktoobril helistas SiltÜenko abikaasa Taimi arstile koju. Too käskis rohtu võtta ja viinasokke teha ning kutsus järgmisel päeval vastuvõtule.

Reedel, 16. oktoobril sõitis SiltÜenko, palavikus ja tursunud näoga, taas viie kilomeetri kaugusele perearsti juurde. Arst soovitas võtta ibuprofeeni ning kutsus kolmapäeval tagasi. Seisundi halvenemise korral palus ta helistada. Arsti väitel patsient temaga enam ühendust ei võtnud.

Esmaspäeval, 19. oktoobril helistas Taimi SiltÜenko hambaarstile, sest mehe seisund polnud paranenud. Taimi SiltÜenko sõnul polnud hambaarstil võimalik kohale tulla ja ta kutsus mehe järgmisel päeval vastuvõtule.

Teisipäeval, 20. oktoobril läks Viktor stomatoloogi vastuvõtule, kes tegi haigele valuvaigistava süsti. Viktoril oli turse paremal põsel ja kaelapiirkonnas.

Viktorit hambaarsti juures näinud velskri sõnade põhjal kirjutas perearst ambulatoorsesse kaarti sissekande.

Abikaasale teatati, et Viktor viidi Võrru ning et sealt läheb bussiga Tartu hambakliinikusse. Raha sõiduks andis hambaarst.

Kliinikusse jõudnud, oli patsient rahutu ja märatses. Tema südametegevus ning hingamine lakkas. Kliinilises surmas patsienti ei õnnestunud elustada. Septilises Üokis (veremürgituses) ning aju- ja kopsutursega Viktor SiltÜenko suri sama päeva lõunal Tartu Maarjamõisa intensiivraviosakonnas.

Viktor SiltÜenkot jäid leinama abikaasa ja neli alla kümneaastast last.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee