Läti arborist: Edgars Neilands lõikas puid kohtades, kus pole võimalik kasutada tõstukeid alpinisti varustusega. Foto: Lembit michelson
Anne-Ly Rappu 7. november 2008 00:00
Arborist ehk puude hooldaja pole kindlasti liiga tuttav sõna, sest puude hoolduse all mõtleme tavaliselt koduste õunapuude kohendamist, et paremat saaki saada. Oluline on aga ka puude hooldamine linnaruumis, et nad kauem elaksid.

Kadrioru park ja Husqvarna korraldasid oktoobri lõpus Tarmo Jänese eestvedamisel esimese rahvusvahelise arboristide koolituspäeva. Tutvustati ka maastikuhooldustehnikat, mis hõlbustab parkide, haljasalade ja kalmistute hooldust.

Ilu- ja pargipuude hooldus, arboristika ehk moodne, puu bioloogial põhinev hooldus on mõistena kasutusel olnud ainult mõned aastakümned. 1992. a moodustasid Euroopa riikide arboristid oma organisatsiooni EAC (European Arboricultural Council), mis tegeleb koolituste ning vajalike puuhoolduse standardite väljatöötamisega. Euroopas kasvab professionaalsete arboristide arv väga kiirelt, sest puude ja metsade hulk meie maailmajaos väheneb ning see paneb nende hooldusele rohkem tähelepanu pöörama. Tähtis on teada, et vana puu hooldamine on rahaliselt märgatavalt tulusam kui uue istutamine. Samuti levib igal pool vanade parkide taastamine, kus vajatakse arboristi kätt, nii puude hooldusel kui ka oskuslikul langetamisel.

Näiteks Hollandi pindalast moodustavad metsad ja puistud vaid 11%, iga puu on väärtus, mida hooldada ja kujundada. Sestap on ses riigis kokku ligi 700 arboristi, pea pooltel neist rahvusvahelise European Treeworkers´i või Tree Technician´i tunnistus. Rahvusvaheliste tunnistuste omanikud on koolitatud tundma puittaimeliike ja nende ehitust, talitlust ning kasvukohanõudeid. Arborist tunneb ära ka puittaimede kahjustused, oskab määrata puude tervislikku seisundit ja hooldusvajadust. Ta teab, kuidas kasutada erisuguseid saage ja lõikureid, tunneb puude hoolduse turvanõudeid ning on võimeline töötama alpinismivarustuses kõrgete puude otsas ilma tõstetehnikata.

Väljaõppinud arborist suudab puu turvaliselt langetada piiratud või ohtlikus ruumis, näiteks linnaparkides, kalmistutel ja mujal.

Eestis tegutseb arboristide ühing

Eestis on 22 kutseeksami sooritanud arboristi, tänavu juulis asutati Eesti Arboristide Ühing. Et pakkuda Eesti arboristidele võimalust tutvuda uute puuhooldusvõtete, ohutusalase oskusteabe suurendamise ning uuemate seadmetega, korraldas Husqvarna Eesti arboristide koolituspäeva, kus koolitajateks olid rahvusvahelise tasemega spetsialistid Hollandist ja Lätist.

Hugo van Bijsterveldt Hollandist, kes põhitöö kõrvalt on 17 aastat töötanud arboristide koolitajana, leiab, et aastatega on puude hoolduse tähtsus aina kasvanud. Järjest täiustuvad tööriistad, saed ja lõikurid, need on muutunud ohutumateks ja kergemateks. "Tundub, et ühe kilo võrra kergema sae puhul ei ole kaaluvahe oluline, kuid need, kes saevad päevast päeva, tunnevad seda kohe nii kätes kui seljas. Metsas töötavate inimeste peamised tervisehäired ongi just seotud seljavaludega ja vibratsioonist tingitud kätevaludega," märkis ta.

Koolituspäeval Kadriorus olid kogu Eestist kohale tulnud puuhooldajad ääretult innukad kõike uut vastu võtma. Koolitusel näidati tarvilikke töid väga kõrgete, halvas seisus ja keerulises asukohas olevate puude peal – nii alpinismivarustuse ja saagide kasutamist, erinevate töövõtete rakendamist okste eemaldamisel kui ka ohutusnõuete jälgimist ning turvavarustuse kasutamist.

Eestis näib arboristide tööpõld lai

Meie linnapildis ei ole järjepideva puuhoolduse ilminguid veel tunda. "Täiesti mõistetav, kuna Eestis alles kasvab esimene põlvkond arboriste, ning ka omavalitsused on alles nüüd hakanud parkide ja haljasalade puistutele rohkem tähelepanu pöörama," nentis hollandlane. Kindlasti vajab Eesti kutsetunnistusega spetsialiste, kes tooksid meie puuhooldusesse rahvusvahelist teadmist. Koolituspäevadele on oodata peatset jätku.